Reeglid

22.11.15 seisuga on eelnevad postitused siit peatüki alt kustutatud. Tegin seda, kuna mitte kustutamise korral lubati minu vastu hagi esitada. Põhjuseks teise inimese avalik laimamine.
Teise inimese laimamine enda kodus on lubatud, aga enda kohta levivate lugude kirja panek on keelatud ning läheb arvesse avaliku laimuna. Ning enda sõnade eest ning enda algatatud juttude levimise eest kah meie riigis ise vastutama ei pea. Seega mõnusat koduseina vahel laimamist kõigile ja ärge üldse muretsege, kui jutud levivad, sest süüdi on edasi rääkijad, mitte algataja.

Köögilambindusest

Kirjutasin kunagi, kuidas me käisime omale sobivat lampi välja valimas, aga otsustasime seda sellel hetkel mitte osta.

Noh, läks M mõned päevad hiljem ikkagi seda lampi ostma. Esmalt otsis üles siseviimistluse-mis-iganes-asjapulga ning ütles, et ta sooviks lampi osta. Vaatas asjapulk talle otsa näoga, et mis see minu asi on, aga ajas ennast siiski toolilt püsti. Kuna lambiosakonnas asus ka latern, mida ta wc-sse osta tahtis, kuid mida riiulis ei olnud, peatus M kõigepealt selle juures. Seepeale lausus asjapulk juba üsna pahaselt, et neid lampe tuleb ikka riiulist ise võtta, mitte tema käest küsida. M-i viite peale, et riiulis lubatud kohas antud laternat ei ole, otsiti ohkega riiulisügavustest muude asjade tagant soovitud ese välja. 

Kuid ega vaene asjapulk veel ei pääsenud. Siis viis M ta laelampide juurde ja näitas, millist ta soovib. Nagu ma eelmises lambiloos kirjutasin, nii ka läks. Mindi lampi lattu otsima, pärast pikka otsingut püüti kinni keegi mööduv töötaja ja mindi koos otsima. Pärast pikki otsinguid, mille vältel pidi M lihtsalt teadmatuses riiulite vahel ootama, öeldi talle viimaks, et lamp on kuskil laos, kust nad seda kätte ei saa, kuna on nädalavahetus.

Selge, kuna kuskil ei ole kirjas infot, mis ütleks, millist kaupa saab osta nädala sees ja millist nädalavahetusel, otsustasime meie oma aega selle poe peale enam mitte raisata.

Mõni aeg hiljem oli meil asja Eedenisse ning mina pakkusin välja, et läheks vaataks siis juba ruttu seal kõrval olevast ehituspoest ka lampe. M oli alguses skpetiline, aga siiski nõustus. 

Esmapilgul tundus tõesti, et ei ole ka seal midagi, aga siis me seda nägime.. Lamp, mis meeldis meile mõlemale ja mille me pidime saama. :)

Harjumusest teise poega, jalutasime siseviimistuluse osakonda, kust meid viisakalt elektriosakonna poole suunati. Seal võttis meid vastu rõõmsameelne teenindaja, kes uuris järele, mis lampi me soovime. Läks lattu, oli mõne minuti möödudes tagasi ning teatas, et viimane eksemplar ripub laes ja vabandas, et tal läheb pisut aega selle alla võtmisega. Mina siis mõtlesin, et lähen vaatan natukene vannitoatarvikuid, kui juba tuli M lambiga ja meid kassasse kiirustas. 

Kusjuures seda, et meile satub viimane olemasolev eksemplar, on juhtunud väga-väga mitmeid kordi. Ei teagi, kuidas see meil õnnestub.

Kuna selles ehituspoes ei olnud pirni, mis oleks selle lambiga sobinud, panime esialgu suvalise.

Sodi seal lae ääres on liistude puudumise tõttu.

Mõned päevad tagasi käis M spetsiaalselt järgmises poes ja tõi uue pirni. Tegemist on LED-pirniga Sylvania ToLEDo Retro Globe ja sobib see palju paremini, kui eelmine.

Mõnusat ja sooja õhtut Teile! :)

Üllatus :)

Laupäeva õhtul koju jõudes oli M-il mulle üllatus. Käskis silmad kinni panna ning viis mu tuppa. Esmalt pani ta  mu seisma näoga suunas, kuhu tuleb tulevikus raamaturiiul. Avan mina silmad, vaatan antud suunas ja üritan aru saada, et mis siin siis nii väga muutunud on. M-i naermise peale sain lõpuks aru, et pean ikka toas ringi vaatama.

Ja minu üllatus oli just täpselt selline:

Kuigi see tahab veel veidikene nokitsemist ja töötlemist, siis vähemalt nii umbes järgmisel nädalal saan ma hakata lõpuks ometi diivanit ja diivanilauda (kirst) riietest tühjendama :)
Töötleme me seda sama vahendiga, millega seinte puitosa üle sai tõmmatud. Juurde on vaja panna mõned riiulid, toru riiete riputamiseks jms, Ja muidugi uksed, aga need ilmselt ootavad veel oma aega.

Veemajandusest

Vahepealsete päevadega on M veemajanduses imesid teinud :) Esmalt sai üles pandud boiler. Tuli M koju, hunnik juppe kaasas, pani need kokku, ühendas boileri veesüsteemi.. ja siis me ootasime. Natukene vett nagu läks boilerisse, natukene õhku nagu tuli boilerist välja ka, aga midagi oli valesti. Üritasime igasuguseid imevigureid teha (M isegi üritas boilerist õhku välja imeda), aga ei miskit. Lõpuks kutsus siis M oma isa kohale, see vaatas korra peale ja teatas, et üks jupp on tagurpidi ühendatud. Ehk siis surve- või rõhuklapp (igaljuhul mingi klapiga jupp), millel on isegi vee liikumise suunas nool peale märgitud, oli valet pidi. Okei, M võttis oma juppide süsteemi boileri ja torustiku vahelt ära, keeras selle jupi lahti ja lootis kohe teistpidi tagasi panna. Siis selgus, et ainus koht, kuhu seda ühendada annab, on kuskil teiste juppide keskel. EHK ta pidi kogu kupatuse laiali lammutama ning uuesti kokku panema. Seega siit soovitus, kui te olete torutöödes kogenematud, siis uurige asja natuke põhjalikumalt, muidu teete omale kuhjaga tööd juurde.

Tööle me oma boileri saime ning järgmisel päeval oli ka soe vesi ilusti olemas. Siis oli järg dušikomplekti üles seadmise juures. Siit järgmine soovitus, kui te tahate ikka suurt ja uhket komplekti, siis olega valmis selle eest ka raha välja käima. Meie komplekt vajas natukene loomingulisemat lahendust, et see seina püsima jääks. Okei, seina kinnitatavad osad saime ilusti kinni, aga siis kogu ülejäänud kupatus nende dušiotsikutega (ehk siis see pikk toru, mis seinaga paralleelselt on) ei tahtnud kuidagi meile sobivale kõrgusele püsima jääda. Seal on nagu korgid, mida tuleb keerata, mis siis peaks toru kinni suruma (segane jutt, ma tean), aga need korgid ei ulatunud toruni päris hästi. Seega nägi asi välja nii, et M käskis mul midagi vahele otsida ja mina käisin mööda elamist ja vedasin igasuguseid asju kohale. Lõpuks sobisid sinna alupleksist lõigatud seibid. Niiet, dušikomplekt on üleval ja täitsa toimib, armsad naabrid, kes juba murest murtud olid, et ma äkki nädalate kaupa pesemata ringi lippan, ei pea enam muretsema (tegelikult poleks pidanud nad ka varem murtesema, sest et ma kohe mitte ei olnud nädalate kaupa pesemata, aga see selleks). Ja kuigi see komplekt on selline nirukene, siis pean tunnistama, et see suuuuuuuur rainshower on ikka niiiiii mõnna!  :)

Kuna kõik eeldused olid olemas, siis oli ka aeg kööki valamu üles panna (muudest eeldustest peale vee räägin kunagi hiljem). Kui me esmalt valamut ostes rõõmustasime tohutult, et igasugused jupid on ilusti kaasas ja midagi enam juurde pole vaja, siis me olime üsna naiivsed. Ühesõnaga äravool oli mingi p*sk, mis kohe üldse mitte ei sobinud. Toru oli väikese läbimõõduga, imeliku kujuga ning lühike. Lühikese all mõtlen ma siis seda, et meie äravoolu ühenduskoht oli üsna põranda lähedal, aga valamuga kaasas olev oleks tulnud ühendada palju kõrgemale. Teiseks avastasime, et ka veetorude läbimõõt ei sobinud juba varem seina kinnitatud kraanidega (nende vahekraanidega). Läks M poodi ja küsis suurema läbimõõduga torusid, aga vot ei saanud. Sai hoopis uued kraanid :D Seega tuli eelmised kraanid (ka vannitoast, sest kontrollides vannitoa valamu torusid selgus sama lugu) kõik välja vahetada. Noh, okei. Kraanid vahetatud, uus äravoolusüsteem muretsetud, aeg kõik kokku panna. Valamu paigas, veetorud veesüsteemi ühendatud, hakkasime veetorusid kraaniga ühendama. M oli juba kapi tagaseina augud valmis puurinud, aga need paraku kõik ei sobinud. Nimelt olid meil veevõtukohad kuidagi nii halvasti paigutatud, et lõpuks kui M kapi seina ühe uue augu tegi, siis ulatusid veetorud napilt-napilt üldse kraanini. Seega, jällegi väike nipp. Isegi kui teil on üsna täpselt välja mõeldud, kuhu miski paigutatakse, siis olge ikkagi eriti hoolikad, sest paari sentimeetriga mööda panna on eriti valus.

Lisaks avastasime me, et valamu oleks pidanud teist värvi olema, aga seda ostes oli minu ettekujutus meie tulevasest köögist ja selle toonidest hoopis midagi muud. Ma hea meelega teeks teile pilte ka, aga meil jätkuvalt ei ole köögis valgustust (mis muuseas väärib lausa eraldi postitust), seega pildid tulevad kunagi hiljem.

Palju pikka juttu, aga eks ma peangi vahepealset vaikust tasa tegema.

Prints(ess)ide wc!

Peale pikka pausi ning ka pisikest puhkust oleme me lõpuks jälle mõne asja liikuma saanud. Hetkel tegeleme veemajandusega. Meil toimib pesumasin ja just äsja saime toimima ka wc. Külm vesi tuleb alles väikestest vahekraanidest, aga vähemalt tuleb. Soe vesi puudub üldse, sest boiler pole veel paika pandud. Vannitoa vuukimine ei tulnud päris hästi välja ning need tuleb kohati üle teha. Dušikomplekt on ka seina kinnitamata, aga termosegisti on juba paigas ja ootab teda. Ühtegi muud kraani ega valamut jms veel paika pandud ei ole.

Tegin just pilte, kuidas me prill-lauda kokku panime ja kokku pandud potist ka, aga siis lasin need kogemata ka kohe mälukaardilt ära kustutada. Okei, pott vast polegi nii eriline vaatamisväärsus ning kindlasti ma teen veel kunagi pildi, kus ka see näha on, aga prill-laua pildist on küll kahju. Kes kunagi ühtegi kokku pannud veel ei ole, siis see on nagu M ütles "täielik kinder surprise". Ehk siis palju-palju pisikest pudi, mida tuleb kuidagi kuhugi sobitada :)

Wc valmimine sai alguse tapeetimisest. Eelnevalt "pahteldasin" perflix seguga hullemad kohad ära. Perflixiga puhtalt selle pärast, et see oli meil kodus kohe olemas. Kuna segu ei kuivanud nii kiiresti, kui lootsin, siis pidi tapeetimine edasi lükkuma järgmisele päevale.

 Järgmisel õhtul hakkasin tapeeti mõõtma-lõikama. Kui esialgu tundus, et ühest rullist jääb ikkagi väheks, siis natukene planeerimist ja jätkus täpselt. Kuna alustasin küllaltki hilja ning järgnev päev oli tööpäev, siis sai seina ÜKS paan :D

  

 Selline see siis lõpuks sai tänase hommikuga :)

Elektrikilbile paremat kohta ei olnud :D

Ülemiste naabrite kole toru. Kunagi on plaan sellele puidust ümbris ehitada.

Vot sellistest kraanidest hetkel vett saamegi.

Siis mõtlesin, et näitan teile veel midagi, mis tegelikult sai paika pandud juba ammu, aga ainult ühest asjast juttu teha tundus kuidagi niru. Samas mõtlesin, et valgustitest võiks ju ka eraldi postituse teha, aga täna sain aru, et see ei juhtuks ilmselt niipea. Nimelt läksime täna köögivalgustit ostma, aga kuna k-rauta süsteem on kuidagi nii ebasõbralik ja tüütu, siis jäigi ostmata. Minu jaoks on arusaamatu, miks ma pean kusagilt suure poe teisest otsast üles otsima siseviimistluse-mis-iganes-inimese, kelle ma peaksin tagasi valgustite juurde tirima, et NÄE SEDA lampi tahan. Ja siis ootama kuni ta selle kusagilt laoruumist välja kaevab. Ühesõnaga tundus tüütu ja ajakulukas. 

Igalstahes, mingil hetkel, kui M mind piinas, et kuhu ma täpselt koridoris valgustit tahan, taipasin mina, et ma tahaksin sinna üldse midagi ägedamat. Ja täpsemalt- laternat! Esialgu sai M päris pahaseks, et miks ma alles nüüd sellist asja ütlen ning üleüldse polegi enam võimalik ühtegi laternat sinna panna. Aga sai küll. 

Valik oli raske: kas must, pronks või valge; kas jala peal või rippuv; nelja tahuga või..eem kuuega (?). Kuigi pildilt aru saada ei ole, siis meie oma on see "pronks" ning tegemist on nö rippuva versiooniga ja ilmselgelt nelja tahuga.

Valgus tundub pildil väga tuhm, reaalsuses olukord nii hull ei ole, aga midagi kiita ka just pole. M süüdistab laternat, mina pirni. Samas, ega koridoris ei peagi prožektor uugama.

Ütlen juba ette ära, et üks selline isend tuleb meie koju veel. Seekord aga valge ja asukohaks saab muidugi wc. 

PS! Ma nägin täna vaipa, mis on ka just spetsiaalselt meie wc jaoks loodud. ROOOOOOOOSA lambanahk. M üritas mulle väita, et ega see ju PÄRIS pole, see on ju roosa! Psh, nagu siis roosasid lambaid olemas ei oleks eksju.. :D Noh, vähemalt minu unistustes on nad olemas ja roosa lambanahk on päris reaalselt olemas, seega.. Ainus kurb asi on hind. 

Ehitusjärg

Postitused jäävad üha harvemaks, sest suurem osa tööst on tehtud. Täielikust elamiskõlblikkusest on meil puudu kõik veega seonduv ning köögi sisustus. 

Veemajandusest on puudu: boiler, wc-pott; vannitoa vuugid on tegemata, valamud ja dušš ühendamata; ja loomulikult, vesi torustikku laskmata. Ei midagi keerulist, vaja minna ja asjad muretseda ning paar päeva tegutseda. 

Kuigi, ei oleks mina enne arvanud, et wc-poti valimine nii keeruline võib olla.. Miskil põhjusel on allavooluga pottide mudeleid vähem, kui tahavooluga ning loomulikult on need ka kallimad. Ilusaks ei oska ma ühtegi pidada ning mõnisada eurot sellisele asjale kulutada ei ole meie meelest mõistlik. Ainus asi, mille eest oleme me nõus veidi rohkem maksma, on vaikselt sulguv kaas. Seega meie otsingud veel käivad.

Boileriga on natukene lihtsam, sobiv on välja valitud. Suuruseks 80 liitrit.

Köögist rääkides, siis tõime eelmisel nädalal sisse köögikappide alusmise rea. Ülemine veel ootab kuuris :D Juurde on vaja uut töötasapinda, mis on ka tegelikult välja valitud. Kui kellelgi on häid ideid, kuidas saada kappe kahjustamata lahti kappidele liimitud originaaltasapindadest, siis andke teada. Vahetuse põhjuseks on see, et me soovime saada kõigile kappidele ühes tükis tasapinda, praegu on igal kapikesel eraldi plaat peal.

Minu meelest juba liiga pikka aega ootame me külmiku ja pliidiplaadi kohale jõudmist. Üks pidi tulema Kuressaarest, teise päritolu ma isegi ei tea. Igastahes oleks Euronicsi töötajatel juba ammu aeg asjad liikuma panna. Aitäh.

Tehnikast on veel puudu ahi ja kubu, mõlemast on mingisugused variandid välja valitud, aga kindlat otsust teinud ei ole. 

Taaskord selgus, et kõik asjad ei lähe nii nagu planeeritud. Näiteks olen mina küllaltki õrna unega ja voodi asukohal on minu une kvaliteedis suur roll. Senimaani tundub, et meie planeeritud voodi asetus mulle öösel ei sobi. Ja öösel sobiv asetus ei sobi jälle päeval mu silmadele :D Kogu magamistoa planeering tuleb nüüd uuesti läbi mõelda. Näiteks kas ja kuhu panna öökapp; kuhu saaksin panna "oma naiseliku lauakese"; kuhu panna lambanahast vaip, mis pidi mind hommikul voodist välja astudes tervitama jne. Pistikupesad said ka muidugi esimese plaani järgi juba paika, aga tegelikult ei ole see minu jaoks suur kaotus, kuna igasugune tehnika peaks sinna tuppa võimalikult vähe sattuma. Eks me veel katsetame ja tõstame voodit nii palju ümber, kui palju see toakene võimaldab (Sorry kallis, et sa seda nüüd siit teada saad, aga jah, nii me teeme! :D ), aga ma tegelikult ei usu, et praegusest paremat tulemust enam saab.

Meie kõige pisem pereliige paistab ka uue koduga üsna rahul olevat, lõpuks on tal ruumi ringi joosta. Diivan on minu üllatuseks veel ühes tükis, aga seina peal on ta oma küüsi juba küll katsetanud. Samuti tekkis tal üks rumal komme- selleks, et öösel oma kausi juurde sööma minna, on tal turvat vaja. Mis sellest, et mina unisena jõuan ainult poole maa peale, kui tema juba kausi juures on ja krõbistab, asi paistab olevat põhimõttes. 

Kiire pildike diivanist. See juhtmepundar kuulub meie hetkel ainsale valgusallikale- suvalisele pirnile.

Piilumiseks ka väike aimdus köögi värvilahendusest. Tegelikkuses on toon siiski naaaatukene tumedam, aga eks see sõltub ka valgusest.

Orjapidaja

Tänane päev on kuidagi nii uimane, kurk on valus ja väss olla. Lootsin, et saan natukene puhata ja diivanil lebotada (JAH meil on nüüd diivan, mis on ilusti kokku pandud, aga millest ma ei saa pilti teha, sest üks teatud härra on juba oma riided selle servale hunnikusse visanud..), aga kus sa sellega. Iga kord, kui ma siia diivanile maandun, antakse mulle uus ülesanne. Okei, lilli läksin istutama omal vabal tahtel. Aga näiteks koridori põranda puhastamine plaatmise jaoks juba umbes.. kümnendat korda, ei kuulunud minu tänaste tegevuste plaani. 

Lõpuks anti mulle käsk blogi kirjutada. Mitte, et mulle ei meeldiks teile kirjutada või midagi, aga tegelikult nagu polegi midagi märkimisväärset muutunud. 

Põrandad said õlitatud. Kasutasime saares käimise aega praktiliselt ja jätsime põrandad õlitamisest kuivama. Nüüdseks hakkan juba harjuma, aga alguses jäid põrandad minu jaoks täitsa kollased. Ma teadsin, et see juhtub, aga ikkagi.

Enne ja pärast

Siis ma enda meelest nagu olen näidanud, aga hetkel üle vaadates küll ei leidnud. Meie ahi:

 Veel on meil tekkinud mure, et me ei tea kuhu panna kassi s*tamaja. Ausalt, see on SUUR probleem :D Koridoris ei ole selle jaoks eriti ruumi. Köök ja magamistuba on välistatud. Vannituppa ja vetsu ei mahu, ega need pole muidu ka head kohad. Jääb üle elutuba, kuhu mina seda üldse panna ei tahaks. Kuna preilikene tihtipeale "unustab" oma kraamile liiva peale kraapida, siis võib diivanil istumine küllaltki ebameeldivaks muutuda. Ühe variandina tuli täna mõttesse, teha veranda uksele kassiluuk, aga kuidas preilikene ise selle vastu võtaks, ma veel ei tea.

Tulles korra veel tagasi küttekollete juurde, siis eks meie muidugi unustasime soojamüüri ehitamisel ära, et me tahaksime KULBIRAUDU. Need on siis need metallist vardad, mille peale saab asju kuivama riputada (näiteks kindaid talvel jms). Seega oli meil vaja leida ankurdatavaid, mitte müüritavaid. Ja mis te arvate, kas Tartus leidus mõni? Oh ei. Aga Kuressaares oli neid küll ja veel. Kuigi, kui ma nägin, millised need ankurdatavad välja näevad, siis ma arvasin, et ma ikka nägin neid Tartus ka müügil, aga ma võisin ka eksida. Sest et noh, müüjad peaks ju ikka teadma, mida neil müügil on ja mida mitte. Igaljuhul tuleb meil nüüd müüri külge puhas Saaremaine kraam :)

Kui enne sunniti mind piitsaga pekstes kirjutama, siis nüüd pekstakse, et kirjutamise lõpetaksin. Mehed, ise ka ei tea, mida nad tahavad..! :)