Tänane päev on kuidagi nii uimane, kurk on valus ja väss olla. Lootsin, et saan natukene puhata ja diivanil lebotada (JAH meil on nüüd diivan, mis on ilusti kokku pandud, aga millest ma ei saa pilti teha, sest üks teatud härra on juba oma riided selle servale hunnikusse visanud..), aga kus sa sellega. Iga kord, kui ma siia diivanile maandun, antakse mulle uus ülesanne. Okei, lilli läksin istutama omal vabal tahtel. Aga näiteks koridori põranda puhastamine plaatmise jaoks juba umbes.. kümnendat korda, ei kuulunud minu tänaste tegevuste plaani.
Lõpuks anti mulle käsk blogi kirjutada. Mitte, et mulle ei meeldiks teile kirjutada või midagi, aga tegelikult nagu polegi midagi märkimisväärset muutunud.
Põrandad said õlitatud. Kasutasime saares käimise aega praktiliselt ja jätsime põrandad õlitamisest kuivama. Nüüdseks hakkan juba harjuma, aga alguses jäid põrandad minu jaoks täitsa kollased. Ma teadsin, et see juhtub, aga ikkagi.
![]() |
Enne ja pärast |
Siis ma enda meelest nagu olen näidanud, aga hetkel üle vaadates küll ei leidnud. Meie ahi:
![]() |
Veel on meil tekkinud mure, et me ei tea kuhu panna kassi s*tamaja. Ausalt, see on SUUR probleem :D Koridoris ei ole selle jaoks eriti ruumi. Köök ja magamistuba on välistatud. Vannituppa ja vetsu ei mahu, ega need pole muidu ka head kohad. Jääb üle elutuba, kuhu mina seda üldse panna ei tahaks. Kuna preilikene tihtipeale "unustab" oma kraamile liiva peale kraapida, siis võib diivanil istumine küllaltki ebameeldivaks muutuda. Ühe variandina tuli täna mõttesse, teha veranda uksele kassiluuk, aga kuidas preilikene ise selle vastu võtaks, ma veel ei tea.
Tulles korra veel tagasi küttekollete juurde, siis eks meie muidugi unustasime soojamüüri ehitamisel ära, et me tahaksime KULBIRAUDU. Need on siis need metallist vardad, mille peale saab asju kuivama riputada (näiteks kindaid talvel jms). Seega oli meil vaja leida ankurdatavaid, mitte müüritavaid. Ja mis te arvate, kas Tartus leidus mõni? Oh ei. Aga Kuressaares oli neid küll ja veel. Kuigi, kui ma nägin, millised need ankurdatavad välja näevad, siis ma arvasin, et ma ikka nägin neid Tartus ka müügil, aga ma võisin ka eksida. Sest et noh, müüjad peaks ju ikka teadma, mida neil müügil on ja mida mitte. Igaljuhul tuleb meil nüüd müüri külge puhas Saaremaine kraam :)
Kui enne sunniti mind piitsaga pekstes kirjutama, siis nüüd pekstakse, et kirjutamise lõpetaksin. Mehed, ise ka ei tea, mida nad tahavad..! :)
No comments:
Post a Comment