Ehitusjärg

Postitused jäävad üha harvemaks, sest suurem osa tööst on tehtud. Täielikust elamiskõlblikkusest on meil puudu kõik veega seonduv ning köögi sisustus. 

Veemajandusest on puudu: boiler, wc-pott; vannitoa vuugid on tegemata, valamud ja dušš ühendamata; ja loomulikult, vesi torustikku laskmata. Ei midagi keerulist, vaja minna ja asjad muretseda ning paar päeva tegutseda. 

Kuigi, ei oleks mina enne arvanud, et wc-poti valimine nii keeruline võib olla.. Miskil põhjusel on allavooluga pottide mudeleid vähem, kui tahavooluga ning loomulikult on need ka kallimad. Ilusaks ei oska ma ühtegi pidada ning mõnisada eurot sellisele asjale kulutada ei ole meie meelest mõistlik. Ainus asi, mille eest oleme me nõus veidi rohkem maksma, on vaikselt sulguv kaas. Seega meie otsingud veel käivad.

Boileriga on natukene lihtsam, sobiv on välja valitud. Suuruseks 80 liitrit.

Köögist rääkides, siis tõime eelmisel nädalal sisse köögikappide alusmise rea. Ülemine veel ootab kuuris :D Juurde on vaja uut töötasapinda, mis on ka tegelikult välja valitud. Kui kellelgi on häid ideid, kuidas saada kappe kahjustamata lahti kappidele liimitud originaaltasapindadest, siis andke teada. Vahetuse põhjuseks on see, et me soovime saada kõigile kappidele ühes tükis tasapinda, praegu on igal kapikesel eraldi plaat peal.

Minu meelest juba liiga pikka aega ootame me külmiku ja pliidiplaadi kohale jõudmist. Üks pidi tulema Kuressaarest, teise päritolu ma isegi ei tea. Igastahes oleks Euronicsi töötajatel juba ammu aeg asjad liikuma panna. Aitäh.

Tehnikast on veel puudu ahi ja kubu, mõlemast on mingisugused variandid välja valitud, aga kindlat otsust teinud ei ole. 

Taaskord selgus, et kõik asjad ei lähe nii nagu planeeritud. Näiteks olen mina küllaltki õrna unega ja voodi asukohal on minu une kvaliteedis suur roll. Senimaani tundub, et meie planeeritud voodi asetus mulle öösel ei sobi. Ja öösel sobiv asetus ei sobi jälle päeval mu silmadele :D Kogu magamistoa planeering tuleb nüüd uuesti läbi mõelda. Näiteks kas ja kuhu panna öökapp; kuhu saaksin panna "oma naiseliku lauakese"; kuhu panna lambanahast vaip, mis pidi mind hommikul voodist välja astudes tervitama jne. Pistikupesad said ka muidugi esimese plaani järgi juba paika, aga tegelikult ei ole see minu jaoks suur kaotus, kuna igasugune tehnika peaks sinna tuppa võimalikult vähe sattuma. Eks me veel katsetame ja tõstame voodit nii palju ümber, kui palju see toakene võimaldab (Sorry kallis, et sa seda nüüd siit teada saad, aga jah, nii me teeme! :D ), aga ma tegelikult ei usu, et praegusest paremat tulemust enam saab.

Meie kõige pisem pereliige paistab ka uue koduga üsna rahul olevat, lõpuks on tal ruumi ringi joosta. Diivan on minu üllatuseks veel ühes tükis, aga seina peal on ta oma küüsi juba küll katsetanud. Samuti tekkis tal üks rumal komme- selleks, et öösel oma kausi juurde sööma minna, on tal turvat vaja. Mis sellest, et mina unisena jõuan ainult poole maa peale, kui tema juba kausi juures on ja krõbistab, asi paistab olevat põhimõttes. 

Kiire pildike diivanist. See juhtmepundar kuulub meie hetkel ainsale valgusallikale- suvalisele pirnile.

Piilumiseks ka väike aimdus köögi värvilahendusest. Tegelikkuses on toon siiski naaaatukene tumedam, aga eks see sõltub ka valgusest.

Orjapidaja

Tänane päev on kuidagi nii uimane, kurk on valus ja väss olla. Lootsin, et saan natukene puhata ja diivanil lebotada (JAH meil on nüüd diivan, mis on ilusti kokku pandud, aga millest ma ei saa pilti teha, sest üks teatud härra on juba oma riided selle servale hunnikusse visanud..), aga kus sa sellega. Iga kord, kui ma siia diivanile maandun, antakse mulle uus ülesanne. Okei, lilli läksin istutama omal vabal tahtel. Aga näiteks koridori põranda puhastamine plaatmise jaoks juba umbes.. kümnendat korda, ei kuulunud minu tänaste tegevuste plaani. 

Lõpuks anti mulle käsk blogi kirjutada. Mitte, et mulle ei meeldiks teile kirjutada või midagi, aga tegelikult nagu polegi midagi märkimisväärset muutunud. 

Põrandad said õlitatud. Kasutasime saares käimise aega praktiliselt ja jätsime põrandad õlitamisest kuivama. Nüüdseks hakkan juba harjuma, aga alguses jäid põrandad minu jaoks täitsa kollased. Ma teadsin, et see juhtub, aga ikkagi.

Enne ja pärast

Siis ma enda meelest nagu olen näidanud, aga hetkel üle vaadates küll ei leidnud. Meie ahi:

 Veel on meil tekkinud mure, et me ei tea kuhu panna kassi s*tamaja. Ausalt, see on SUUR probleem :D Koridoris ei ole selle jaoks eriti ruumi. Köök ja magamistuba on välistatud. Vannituppa ja vetsu ei mahu, ega need pole muidu ka head kohad. Jääb üle elutuba, kuhu mina seda üldse panna ei tahaks. Kuna preilikene tihtipeale "unustab" oma kraamile liiva peale kraapida, siis võib diivanil istumine küllaltki ebameeldivaks muutuda. Ühe variandina tuli täna mõttesse, teha veranda uksele kassiluuk, aga kuidas preilikene ise selle vastu võtaks, ma veel ei tea.

Tulles korra veel tagasi küttekollete juurde, siis eks meie muidugi unustasime soojamüüri ehitamisel ära, et me tahaksime KULBIRAUDU. Need on siis need metallist vardad, mille peale saab asju kuivama riputada (näiteks kindaid talvel jms). Seega oli meil vaja leida ankurdatavaid, mitte müüritavaid. Ja mis te arvate, kas Tartus leidus mõni? Oh ei. Aga Kuressaares oli neid küll ja veel. Kuigi, kui ma nägin, millised need ankurdatavad välja näevad, siis ma arvasin, et ma ikka nägin neid Tartus ka müügil, aga ma võisin ka eksida. Sest et noh, müüjad peaks ju ikka teadma, mida neil müügil on ja mida mitte. Igaljuhul tuleb meil nüüd müüri külge puhas Saaremaine kraam :)

Kui enne sunniti mind piitsaga pekstes kirjutama, siis nüüd pekstakse, et kirjutamise lõpetaksin. Mehed, ise ka ei tea, mida nad tahavad..! :)