Klaver leidis uue kodu :)

Täpselt nii nagu pealkiri ütleb. Meie saime õnnelikuks, klaver sai õnnelikuks ja uus omanik sai õnnelikuks. Kes sai ruumi juurde, kes sai omale hea kodu, kes sai omale ühe unistuse täitumise :)

Vastu saime meie veel mingit sorti liha, mis ootab hetkel sügavkülmas paremaid ideid ja veini, mida me ka ikka veel ei ole jõudnud avada. Aga Gruusia veinid pidavat head olema, olen nii kuulnud.

Jagan ka oma (väga lillevaeseid) lillepeenraid. Enesekaitseks on mul öelda, et enne oli mõlema peenra koha peal kole prügihunnik. Ja osad lilled on toodud Muhust ja osad Saaremaalt! :)

Nurmenukud on näiteks puhas Saaremaa kraam

Iirised on mingi iidvana pärand Muhust :)

Ainsad konkreetselt Tartust ostetud lilled, ühtlasi ka ainsad, mis juba kevadest saati õitsevad..

Veel üheks vahepalaks näitan ma videot, mis on absoluutselt ilma igasuguse kvaliteedita, sest mu kaamera otsustas mingil põhjusel koostööst keelduda. Ja mis sisaldab mu hullu kassi ning poolpaljast meest, kes ka vahepeal kaadrisse tahtis ronida. Aga põhirõhk siiski sellele väikesele hullukesele. Video on tehtud meie tillukeses linnakorteris, kujutage siis ette, mis mürglit ta teeb, kui suurema ruumi saab. Ahjaa, ja kuigi ma piltidega oskan igasugu asju teha, siis videot ma küll praegu õiget pidi keerata ei oska. Keerake siis ise kael kõveraks ;)

Vannituba võtab ilmet

Nagu ikka, siis meie töö käib sellise tavalise laiskleme-rabeleme rütmi järgi. Hetkel käivad kibekiired ettevalmistused vannitoa plaatimiseks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saavad esmaspäeval esimesed plaadid seina.

Plaatimiseks oli meil vaja a) kogu (planeeritud) kips seina panna, b) ülejäänud seinad sirgeks krohvida, c) pindade ettevalmistused teha (puhastamine, katmine mastiksiga jne). Mis aga tegelikult toimus: a) mina lõin araks ja otsustasin, et ma ei soovi ikkagi eriti neid seinu krohvima hakata, b) mainisin pooleldi muuseas, pooleldi vihjamiseks, et oleks võinud ikka need seinad ka kipsiga katta, c) me katsimegi viimased seinad ka kipsiga.

Esimesed seinad, mis kipsiga kaetud said, olid ise ehitatud vaheseinad. Ülejäänud kaks seina osa olid aga vanad ja jube kõverad tellistest seinad. Esmalt tahtsime me kipsi nendele seintele panna reikade abil, sest millegi muu peale me ei tulnudki. Siis aga aitas meid hädast välja pottsepp, kes pakkus hoopis teise lahenduse ning aitas selle ka lõpuks ära teha. 

On olemas spetsiaalne segu kipsi seina kinnitamiseks, see on kipsi ja  liimi põhine Perlfix. Iseenesest on töö sellega väga lihtne: paned segust pätsikesed kipsplaadile (või seinale) ja surud plaadi seina külge. Esmalt ei tohi kohe lõpuni paika suruda, vaid tuleb loodi ka ajada see kupatus. Küll aga on probleemiks selle segu kiire kivistumine. Paki peal lubatakse tööajaks 30 minutit, tegelikkuses see vist tõele ei vasta. Kuigi-kuigi, esimene segu ei olnud meil seinas veel isegi umbes ühe tunniga ära kivistunud, aga see oli kuidagi meie enda süü (liiga külm vesi äkki? või liiga vedel segu?). Samuti tuleb enne uue portsu segamist seguvann ja vahendid väga hoolikalt puhtaks pesta, sest vanad jäägid panevad uue segu ka koheselt kivistuma. Samal meetodil tegime õhtul veel kahekesi aknalauad-põsed ka ära. 

PS! Veel üks tähelepanek selle seguga töötamisel. Segumikserile tekkis õhtuks roostekiht peale. Päris jõhker.

Igaljuhul oli meie jaoks tegemist meeletu ajavõiduga. Ja nii sirgeks ei oleks ma seda seina mitte mingit moodi krohvinud ka. Seega mina vähemalt olen rahul.

Mõtlesime, et hakkame tankistideks

Teeb kah vahest tööd :)

 Ma veel meie vannitoa tulevat ilmet täielikult reeta ei taha, seega katsin plaatide pakid pealt rätikuga. Aga selline küllaltki kena ports plaate ootavad oma uut asukohta :) Kõrgemad pakid sisaldavad seinaplaate ja madalad põrandaplaate.

Kuna ma vannitoaga olen hetkel kitsi, siis avaldan ma hoopis ühe teise läheduses asuva asutuse ilme. Ja räägin siia juurde ühe loo.

Ma nägin juba kunagi AMMU ühte (no tegelikult kahte sarnast, üks triipudega ja teine ilma triipudeta) imeilusat tapeeti. Aga kuna mul siis seda väga kuhugi panna ei olnud, lükkasin ma ta oma mälus kaugemasse nurka. Kui meil korter teemasse tuli, otsisin ma tapeeti uuesti nii mälust kui ka poest üles. Esmalt pidi see minema magamistoa seina. Et asja mitte liiga roosaks ja ninnu-nännuks ajada, siis jõudsime me enamvähem kokkuleppele, et voodi taga olevasse seina läheb siis see roosidega tapeet ja ülejäänud seinad tulevad tellise ja krohviga.

Kui aga selgus kurb tõsiasi, et ma ei ole superkrohvija, kes suudaks selle seina piisavalt sirgeks ajada, et sinna mingisugust tapeeti panna, siis ütlesin ma pool vihaga, pool jonniga: "FAIN ma panen siis selle vetsu!!" Ja mis te arvate, kuhu see küll nüüd läheb..? Loomulikult ruumi, kus on kaks väga ideaalsest sirget kipsseina, mis nii või teisiti katmist vajavad. Ja üleüldse, kes ütleb, et vetsud koledad peavad olema? Mina olen alati olnud arvamusel, et üks õige heade mõtete ruum peabki ilus olema. Olen selline imelik inimene, kes paneb alati teiste inimeste vetsusid tähele. Ja kui on ilus vets, siis kiidan ka :)

Valmistume talveks

Kui ehitada enam ei jõua/suuda/viitsi/taha, siis võib ju alati moosi keeta.

Maasika, vaarika, vaarika-punasesõstra-mustasõstra moosid. Kuna see on mu esimene suurem moositegu, siis ma ei oska öelda, kui hästi ma hakkama sain. Eks see paistab talvel, kas on midagi pudru peale panna või ei :D

Siis saime me vahepeal oma viimased puud ka tehtud. Saetud said need juba.. nädalaid tagasi. Lõhutud ja riita laotud alles nüüd. Siinkohal pean ära mainima (kui ma seda juba teinud ei ole), et esimene ja peamine osa puudest sai tehtud abilistega. M-i pool suguvõsa tuli kohale ja hakkas tööle. Aga kui ma seda juba korra rääkinud olen, siis näitab see ainult seda, kui tänulikud me oleme! :)

Senimaani olen ma kitsi olnud ja pole verandast pilte näidanud, siin see nüüd on. Midagi erilist ei ole, meie magala lihtsalt. Oma ilusa voodiraami olen tekiga kinni katnud puhtalt praktilistel põhjustel. Nimelt kahele on see voodike natuke väike. Ja siis vastu külma metallvõret pressituna magada ei ole üldse mugav.

Lõppkokkuvõttes on mul verandaga muud plaanid, aga selleks peab see esmalt meist vabanema.

PS! Klaverile oli huviline, aga rohkem ei ole ta endast kahjuks märku andnud. Palun ole inimene ja ütle, kas Sa seda veel tahad või ei. Tobe on oodada, kui Sa tegelikult oled otsustanud mitte järele tulla. Või vähemalt teata, kui ei saa kokkulepitud ajal tulla. Seega HETKEL veel on klaver täitsa olemas ja pakkumisel.

"17 tuul ja torm.."

Meil sai täis seitsmeteistkümnes nädal!

Natukene räägiks ka küttekolletest, õigemini näitaks.

Pliit ja soemüür on küllaltki ammu valmis. Ahi on alles pooleli.

Pliidi alla tegime täna (meie) esimest korda ka tule. Kõige esimese leegi au kuulus pottsepale. Kuna elamine-olemine verandal ja korteris kiskus natukene rõskeks, siis tegimegi täna tuld. Soojemaks ei läinud (suurt tuld ja pikka aega teha veel ei tohi), aga niiskust sai küll tuntavalt vähemaks.

19. juuli 2015

Täitsa tavaline.

Ahi tuleb samuti täitsa tavaline. Aga täidab ka kamina rolli, ehk tuleb suure klaasuksega, kust on hea ja mõnus leeke imetleda

Meie tänase (poole)päeva töö oli üks kipssein. Tegime enamvähem valmis köögi seina. Villa mõõtmine-lõikamine-paika sättimine. Ma arvasin, et põrandale oli tüütu villa panna. Eksisin, see oli täitsa lõbus töö. Kõige hullem on veel see, et ka lakke tuleb vill panna.. Kui mul juba täna olid silmad ja suu villatolmu täis, siis ma ei taha veel lae peale mõledagi! Villa peale kips. Mõõtmine-lõikamine, paika tõstmine. Katsuge suure kipsplaadiga tubade vahel ja nurkade ümber manööverdada. Ja siis hakkas see lõbus kinnitamine. Otseloomulikult selgus, et meil oli üks vaheseina tala ikka päris kõver, mistõttu võtsime esimese plaadi 2 korda lahti. Ülejäänud plaadid läksid natukene valutumalt, aga ka küllaltki vaevaliselt. Ei tea mina, kuidas kipsi paigaldamist nii lihtsaks ja kiireks tööks peetakse, et seda nii palju kasutatakse. LISAKS tuli veel kipsi peale kohapeal märkida kõik vajalikud avade lõikamise kohad (avad kaablitele, veetorudele ja kanalisatsioonile). Tähendas see siis seda, et mina üritasin käega või poole kehaga kipsi ja mõnusalt torkiva villa vahele pugeda ja siis seal õige koha peale märke joonistada. 

Topelt LISAKS. Kipsikruvid hakkavad puitu jõudes igasuguseid trikke tegema. Ja seetõttu hakkab trell viskama ja siis on väga lihtne sellega kipsi auke tekitada. Mis on ilmselgelt, et väga-väga halb.

Selline meie tööpäeva tulemus välja näeb.

Kelle jäljed valgel lumel..

Pikk paus on vahepeal sisse tulnud, loodetavasti andestate. Tore on kuulda, et keegi ikka loeb ka seda blogikest siin. Kuna rääkida on mitmel teemal, siis tuleb selline küllaltki segapudru postitus :)

Tegelikult juba küllaltki ammu tellisime omale vannituppa segisti, aga pole jõudnud sellest veel rääkida. Miks me selle üldse tellisime, mitte lihtsalt poest ei ostnud? Eks ikka selle pärast, et kõige sarnasem meie ettekujutusele maksab üle 100 €, mis on aga meie arvates liiiiga palju sellise väikese asja eest. Nimelt peab see esiteks olema küllaltki kõrge, kuna meil on tasapinnale käiv kraanikauss. Teiseks pidi see olema meile sobivat tooni. Tavalist hõbedast ja läikivat kõrget n-ö köögisegistit me ei soovinud. Kolmandaks, natukene retrokas, AGA kindlasti "kangiga" reguleeritav, mitte see kahe erineva (soe ja külm vesi) nupuga. Paraku oli enamasti kas toon vale, retrokad kahe nupuga ja hind liiga kõrge. Meie ideaalne segisti peitis ennast lõpuks ebay's ja maksma läks natu üle 40 euro, seega võit missugune. :)

Huvitav, ma hetkel vaatan, et toon on väga mööda siin pildil. Telefonis ei olnudki aru saada. Aga muidu on see ikka selline kuldne, mitte nii kahvatu ja hõbekas, nagu pildilt tunduda võib.

No ja see kang, oi kuidas see mulle endale meeldib :)

Mul vahepeal oli siin üks postitus, kus näitasin erineva templiga telliseid. Ma leidsin neid vahepeal veel. Kuna meil oli paar kohta, kus tellise koha peal auk oli. Ja natukene rohkem, kui paar kohta, kus olid puuklotsid, mis tuli tellistega asendada, siis kasutasin selleks neid lahedamaid telliseid.

Ilmatsalu

Võrukivi

Sellest on juba pilt olemas küll, aga eelmiselt pildilt ei olnud nii hästi näha.  ETKVL Tartu kombinaat

 

 

Ja lõpuks. Kelle jäljed valgel lumel.. Aga kelle jäljed on segunõus?? Võin vihjeks öelda, et üks pisike must ja karvane pätt oli täna esimest korda mõned tunnid üksi korteri peal lahti..

No ei tea, mida head ta sealt leida lootis :)

Drama Queen

Kui ma midagi kardan, siis on selleks ämblikud. Ja mitte nii, et nad oleks minu jaoks lihtsalt veidikene ebameeldivad. Mõnikord suudan ma ka natukene rahulikumalt reageerida, aga kui: ma avastan ämbliku enda pealt; ämblikke on korraga palju; äbmlik on KOHUTAVAT (nad enamus on) suur jne, siis võin ma üsna paanikasse sattuda. Ei aita isegi see, kui ma ämblikust vabanen, pikka aega tunnen veel nagu roniksid kõikjal mu keha peal ämblikud, enesetunne on halb (sees keerab). Seega, ma ikka tõesti kardan neid. Ja M teab seda.

Ometi oli meil täna intsident, kus M väitis, et ma peaksin keldrisse minema. Me muideks oleme selle juba selgeks rääkinud, et mina sinna keldrisse ei astu. PUNKT. Siiani paistis ta sellest aru saavat. Täna hakkas ta aga mingil põhjusel mu kallal norima, väitis, et tegelikult pole see asi ju üldsegi nii hull. NING peamine väide: et kuna ma ei ole seal keldris kordagi käinud, siis ma ju ei saa üldsegi väta, et neid ämblikke seal nii palju on!! 

No tore. Ma ei suutnud põranda üles võtmisel ka kõike teha, kuna üllatus-üllatus kuhu olid ämblikud kõik meie eest peitu pugenud?! Ikka põranda alla! Ja kui me neid seal häirima hakkasime, kolisid nad veelgi allapoole. Ja pealgi, kus on kõikides majades ikka kõige rohkem ämblikke? Ikka keldrites. Selle jaoks ei pea üldsegi kõiki keldreid üle vaatama, et sellist asja teada. Ma ei suuda keldri uksestki mööda kõndida, ilma et seest jutt läbi ei käiks. Ma ei suutnud hästi üldse välisuksest maja koridorigi astuda, sest juba see kubises ämblikest! (Aga seal ma tegin väikest puhastust. Muidugi M natuke aitas, sest ma sattusin vahepeal erilise monstrumi otsa.)

Ühesõnaga. 1) Minu hirm on suur ja päris tõsine. 2) M teab seda väga hästi. 3) Igaüks teab, et majade (eriti vanade majade) keldrid on ämblikke täis. 4) Meil oli juba ammu kokku lepitud, et mina keldrisse ei astu.

Neid fakte ignoreerides otsustas M mind täna isekaks ja pirtsutavaks printsessiks nimetada. 

Ma saan aru, et ehitada on veel palju. Ma saan aru, et oli vaja keldris midagi teha. Aga mõnikord lihtsal peab kedagi teist appi paluma. Ma saan aru, et tüdimus ja väsimus paneb emotsioonid topelt tööle, aga kusagil võiks siiski see mõistmise piir ka olla. Vahepeal mulle tundub, et mina olen lihtsalt töövahend, mis oskab käske täita. Kui inimene ignoreerib teise inimese hirmu ja siiski otsustab edasi kamandada, siis on ikka midagi valesti.

Eks ma võtan siis omale selle "drama queen'i" tiitli, olen paha ja pirtsutis ja printsessike. Aga vähemalt ma tean, et minu kõrval ei ole ei rüütlit ega printsi, kes mulle appi tormaks..

Külaline

Ma siin käin vahepeal hommikuti maasikapõllul suve nautimas. Tahaks öelda, et orjamas, aga samas on see minu selle suve kõige suvisem aeg olnud. Päike, tuul, soe, mõnus.. Vaheldus tolmust ja ehitusmürast. 

Olime ühel päeval natukene kauem ja koju jõudes nägin, et keegi oli mulle mitu-mitu korda helistanud. See oli minu armas vend, kes teatas, et tema on nüüd Tartus ja tuleks mulle külla. Ta aitas M-l kipsi seina panna, vaatas meie senised tegemised üle ja jagas mõned õpetussõnad. Kogu kipsi nad pandud ei saanud, aga vähemalt sai M nüüd mingi kogemuse ja õpetuse. Muidu meie kahekesi oleks raudselt midagi ära rikkunud. 

Meil on selline huvitav aasta, et nii mina kui ka mu mõlemad vennad, me kõik ehitame ja teeme remonti. Seda enam olen ma tänulik, et ta leidid oma remondi vahel aega veel meid ka aitama tulla!

Igaljuhul sai tööd tehtud, sai grillitud ja üle pika aja juttu räägitud (ega me väga tihti paraku ei kohtu :/ ) ja meie veranda sai kinnitust täiesti toimiva majutuskohana. 

Pilt seisuga:

 5. juuli 2015

Pilt on kehva, aga päriselt on juba täitsa ruumi moodi :D

Esimesed ööd uues kodus

Nagu ma akende postituses mainisin, siis meie kolisime täitsa oma verandale. Muidu elasime  poole kohaga M vanemate elutoa diivanil, aga me hakkasime siin lõpuks ette jääma. Noh, tegelikult on meil siiski linnas korter veel täitsa alles, aga ega me seal ise enam väga ei ole. (Muideks, meie korrusel suri JÄRGMINE inimene ära!! Seega kolmandat korda selle aastanumbri sees on koridori vallutanud laibahais! JUBE rõve!)

Igaljuhul. Mina olen ammu unistanud ilusast ja armsast kas metall- või puitraamiga valgest voodist. Selline, millel on peats ja jaluts ja siis üks külg ka. Aga need olid hetkel meie eelarvest väljas. Seega me tahtsime verandale lihtsalt ühte tavalist voodraami tuua (madrats oli olemas), et see oleks nagu diivani eest. Ma ei tea keda ma tänama pean, aga mingil imelisel kombel sattus aga meie teele just selline valge metallraamiga voodike. Ja nii me ta koju vedasime. Sõna otseses mõttes,.

Hakkasime oma voodikesele järele minema just samal päeval, kui ehituskaupa tõime. Mõtlesime veel, et kas toome käruga ära, aga teeehituse tõttu ei hakanud käruga sinna logistama. Mõtlesime, et pressime pärast oma autosse või võtame lahti ja topime autosse. Vahet pole. Saime siis kohapeal soovituse, et voodi võiks ikka ühes tükis ära viia. Eriti kuna see oli ülikerge ja kuna me elame poest umbes 500m kaugusel. 

Mis seal ikka, kogemus oli meil ju juba valamise armatuuriga olemas. Seega üks ühest, teine teisest voodi otsast kinni ja vudides kodupoole. Võin öelda, et kui juba pikkade metallvarraste tassimine ravale lõbu pakkus, siis näha kahte lolli metallvoodit kahevahel ringi tassimas.. 

Igaljuhul, koju me sellega jõudsime. Ja kuna aknaid niikuinii ees ei olnud, siis oli meil kena seda otse aknast sisse ka tõsta (polnud vaja uste ja trepiga jamada). Küll aga tekkis probleem, kui me üritasime voodit veranda uksest sisse saada. Proovisime ja keerasime igat pidid, aga no ei läinud. Lõpuks ei jäänud siis muud üle, kui voodi laiali lammutada, Tükid verandale tõsta ja uuesti kokku panna. Muidu poleks nagu midagi häda, AGA me tassisime selle ühes tükis poest koju, tõstsime selle ühes tükis aknast korterisse sisse. Ja siis võtsime ta ikkagi lahti.. 

Pikast jalutuskäigust pilte pole, aga aknast sisse tõstmise eel on küll üks pilt tehtud :)

Verandast mul ka hetkel pilte pole. Kardinad on ees, voodi on paigas, vaibad on põrandal.. ja klaver laiab ka ikka veel seal. Seega jätkuvalt, kes tahab klaverit?!

Esimesed ööd oma uues kodus on möödunud täitsa ilusti. Veranda hoiab piisavalt hästi sooja. Esimene külaline on seal juba samuti ööbinud (tervitused mu vennale! :) ). 

Selline mu nunnuke ongi :) Ja täpselt nii kahevahel me ta koju tõimegi.

Maja silmad

Ah, nagu ikka, siis kõik plaanitu läheb nässu.

Olid meil tellitud uued aknad. Alguses ei sobinud meile, et kohe vahetama tuldaks ja siis polnud jälle vahetajal aega. Lubas lõpuks ühel päeval tulla keldri aknaid vahetama, aga jõudis ainult aknad kohale tuua ja öelda, et täna jääb ära. Mis seal ikka. Paar päeva hiljem siis helistas ja lubas hoopis tubade aknaid vahetada, Meie muidugi juba rõõmustasime, et saab jälle üks töö tehtud- mure kaelast ära, üks suur asi ehituses juures.

Tuli siis vahetaja kohale, hakkas vanu aknaid eest ära lõhkuma ja teatas, et üks aken on vale mõõduga. Õnneks ta ise käis mõõtmas ka ja see poleks meie süü olnud. Mõtlesime, et hea küll, lõhume ava suuremaks ja saab ikka akna ette panna, pole probleemi. Hiljem muidugi selgus, et tegelikult oli aken täitsa õige mõõduga võetud. Ava suuremaks lõhkuma hakates selgus, et see oli kunagi mingi aeg hoopis originaalist väiksemaks tehtud. 

Siis selgus järgmine probleem. Akende all ei olnud kive ja seinte sees olev "soojustus" oli täitsa ära vajunud. Seega olid kohas, kuhu aknad minema pidid, ainult suured augud. Kõige sügavamasse mahtus minu käsi umbes küünarnukini sisse. 

Seega jäid aknad paigaldamata. Mina sain lisatööd, pidin augud villaga ära täitma ja siis sinna kivid peale lappima. Lisaks pidime õhtul aknaavad kinni katma. Selleks otsisime sobivad lauajuppe (peamiselt põrandalaua ülejäägid), kruvisime need aknaavasse ja katsime kilega. Kuna meil läbipaistvat kilet piisavalt ei olnud, siis katsime mingi osa punase kilega. Tulemuseks oli meil osades ruumides siis selline kena punane bordellivalgus.. Muideks see valgus hakkas kive lappides kohutavalt silmadele.

Muidugi oli hästi positiivne, et me just olime hunnikuga uusi ehitusmaterjale toonud. Õnneks olime me niikunii kõigi asjaosaliste mugavuse mõttes juba verandale magama kolinud.

Verandal magamisel läks muidugi olukord natuke jahedamaks, aga samas sai korter ka korraliku tuulutuse.

AGA tänasest on meil ikka aknad ees! :)

Sellel aknal suurt auku polnud, aga esmalt tuli kivid lappida nii, et tekiks suurem auk, mida villaga täita. Ja siis veel pealt kinni ka katta,

Augu sügavus

Kilega "kaetud" aken

Bordellikas

Aga noh, nüüd on lõpuks ikka päris aknad ka ees!!