Kui ehitada enam ei jõua/suuda/viitsi/taha, siis võib ju alati moosi keeta.
Maasika, vaarika, vaarika-punasesõstra-mustasõstra moosid. Kuna see on mu esimene suurem moositegu, siis ma ei oska öelda, kui hästi ma hakkama sain. Eks see paistab talvel, kas on midagi pudru peale panna või ei :D
Siis saime me vahepeal oma viimased puud ka tehtud. Saetud said need juba.. nädalaid tagasi. Lõhutud ja riita laotud alles nüüd. Siinkohal pean ära mainima (kui ma seda juba teinud ei ole), et esimene ja peamine osa puudest sai tehtud abilistega. M-i pool suguvõsa tuli kohale ja hakkas tööle. Aga kui ma seda juba korra rääkinud olen, siis näitab see ainult seda, kui tänulikud me oleme! :)
Senimaani olen ma kitsi olnud ja pole verandast pilte näidanud, siin see nüüd on. Midagi erilist ei ole, meie magala lihtsalt. Oma ilusa voodiraami olen tekiga kinni katnud puhtalt praktilistel põhjustel. Nimelt kahele on see voodike natuke väike. Ja siis vastu külma metallvõret pressituna magada ei ole üldse mugav.
Lõppkokkuvõttes on mul verandaga muud plaanid, aga selleks peab see esmalt meist vabanema.
PS! Klaverile oli huviline, aga rohkem ei ole ta endast kahjuks märku andnud. Palun ole inimene ja ütle, kas Sa seda veel tahad või ei. Tobe on oodada, kui Sa tegelikult oled otsustanud mitte järele tulla. Või vähemalt teata, kui ei saa kokkulepitud ajal tulla. Seega HETKEL veel on klaver täitsa olemas ja pakkumisel.
No comments:
Post a Comment