Tolmusadu peatatud

Mul on lõpuks aega kirjutada, sest et me sõidame MUHUSSE!! :)

Täna võtan siis teemaks laed. Eelmis postituse piltidel on küll mõnes kohas veidikene lage näha, aga siiski väärivad nad omaette juttu ka.

Milline oli meie lagi peale krohvi maha lõhkumist, olen ma juba korra näidanud, aga meeldetuletuseks näitan korra veel.

Selline kole asi tuli krohvi alt välja. Laudade vahelt pudises mingit haisvat kraami pidevalt!! :/

Lae paigaldamise käigus leidsin malenupu :D

 Esimese asjana tuli nende laudade peale panna ühte pidi reikad. Soovituslikult oleksid võinud need ka loodis olla. VÄHEMALT oleks need võinud natukenegi sirgelt olla. Paraku aga olid lauad umbe paksult naelu täis. Ja katsu siis reikat sirgelt ja otse panna, kui naelad ette tulevad. Näiteks nii..

 Ehk siis võite juba aimata, et kõige sirgemad meie laed ka ei tulnud. Eriti häirivaks jäi koht kahe toa vahel, aga mis seal ikka.

Igaljuhul, reikad laes, siis tuli sinna saada ka vill ja teistpidi reikad peale. Esimene katsetus oli köögis, kus me villa paigutusega natukene puusse panime.

Tubades olime natukene targemad, villa panek läks lihtsamalt ja kiiremalt ning tulemus jäi ka parem.

Siin on näha reikade risti asetust ka.

Välja nägi protsess siis nii: ronisime mõlemad lae alla, tõstsime reika üles, M lasi selle ühest otsast kinni, siis tuli lasi teisest otsast kinni, toppisime villa vahele ja panime kõikidest kohtadest kinni.

Edasi polnud muud, kui paneelide panek. Ehk siis lae katsime MDF paneelidega. Värvus on neil hele, peal on kergelt mingit puidu mustrit. Paneelide paigaldamine käis ka klambrite süsteemiga, sarnaselt voodrilauale. Tegeles sellega M, mina käisin ütlemas, kui kuskil midagi kõveralt läks :D Kommentaar: "Lõbus, täpselt nii lihtne nagu lootsin."

Mul paremat pilti ei olegi, aga põhimõttelisel on siis tulemus selline:

Puudu on wc ja vannitoa ripplaed.

Seinad valmis

Viimasest asjalikust (kui asjalikud nad küll üldse on) postitusest on möödas..palju. Õnneks on ka tehtud palju. Võtan täna siis ette seinad. Tuleb palju juttu ja pilte järjest, aga ma enam ei näe mõtet ka jupikaupa kirjutada.

Viimati jäi järg vist sinnamaani, et seinad olid osaliselt krohvitud ja kipsseinad püsti.

Mul jäi pooleli ühe seina krohvimine, mille M siis üle võttis. Teate, ma oleks olnud õnnelik, kui ta poleks seda teinud. Mitte et minu tehtud seinad nüüd jube ilusad ja sirged oleks, aga ikkagi!

Esiteks oli tegemist kõige kõverama seinaga meie korteris üldse.

Lainetus on üsna ilusti näha

Teiseks oli seal igasuguseid "vigureid" sees. Neist peamine on siin piltidel.

Selline ilus lohk, kuhu käsi sisse mahtus

"Vigur" peale seda, kui M oli oma töö teinud.. sest tema seda ära krohvida ei suutnud. Ja ilusat korhvimistööd ka natukene lähemalt näha.

Paremal minu töö, vasakul M-i. Erinevus on siiski märgatav.

Olen alati neid inimesi, kes oma kodu seinad valgeks värvivad, igavateks pidanud, sest maailmas on olemas niiiiiii palju ilusaid värvitoone! Miks ometi valida see kõige igavam?! Ja mis te arvate, mis värvi mina nüüd meie kodu seinad värvisin? Eks ikka valgeks! :D Iroonilne, kas pole. Aga tegelikult ükskõik kui palju ma ka ei pingutaks, ei suuda ma välja mõelda muud värvi, mis siia sobiks.

Ehk siis tulemus värvitult.

Toad: Esmalt kandsin peale kihi krunti, vaatasin ja mõtlesin, et vähe sai, äkki jääb liiga palju halli kumama. Kandsin peale teise kihi krunti. Siis kandsin peale esimese kihi värvi ja leidsin, et täpselt nii peabki asi jääma.

Meile just selline natukene kumav ja struktuurne tulemus meeldib VÄGA. 

Kui see "vigur" meil juba olemas oli, ega ma siis seda ära ei värvinud :)

Poolik, 2 kihti krunti

2 kihti krunti/ 2kihti krunti +1 kiht värvi

 Köök: Köögis me vana krohvi täielikult maha ei lõhkunud. Katrsime vist, et sein on liiga kõver ja me ei suuda seda enam sirgeks saada. Tegelikult on tegemist kõige sirgemalt laotud seinaga, mis oli vasjadel hoopiski kõveraks krohvitud (krohvikihi paksus vahemikus ~cm - mõni cm). Seina kattis mingisugune kahtlase olemusega värv, mille all oli veel mitu kihti erinevaid värve. Pealmine värv kobrutas mõnest kohast ja tundus imelikult libe. Seega proovis M seda relaka külge kinnitatud traatharjaga töödelda, aga palju kasu sellest ei olnud. Siis hakkasin mina seda pooleldi igavusest noaga torkima. Lõpptulemus, mis "MÕNE" kobrutava koha alt välja koorus oli selline.

Kole-kole-kole köögisein

Kahjuks pean ütlema, et ei aidanud 2 kihti krunti + 3 kihti värvi meid piisavalt. Seega köögi sein ei tulnud just mitte kõige ilusam. Samas aga kui mujal on sellist vana asja rohkem ja kööki ei jäänud nagu midagi erilist, siis las olla see laiguline sein meil see köögi "vana". (Pilt allpool)

Köögi kipsist seina sai värvi alla kihi nakkedispersiooni ja kihi hüdroilolatsiooni.

Ütleks, et värvimine ise oli töö, mida ma väga ootasin. Kui see kätte jõudis, siis ootasin väga, et see juba tehtud saaks. Üllatavalt raske oli. M pani samal ajal lage ja siis me pidime kuidagi "tööpinki" jagama, seega alati mul seda polnud. Redeli pealt ma värvida ei suutnud. Tooli pealt pidin aga nii palju ennast venitama ja upitama, et pärast olid selg-külg-kael valusad, mis ilmselgelt viis välja peavaluni. Suurt pinki oli aga jubedalt ebamuguav ringi tassida, eriti, kui pidi liikuma köögist tubadesse või vastupidi. Mis oli värvimise juures veel tüütu- teipimine. Teibi paigaldus ja maha võtmine.. lihtsalt tobedalt tüütu.

 Värvimine tehtud, jõudis järg seinte alumise poole kätte. Reikad seina (umbes pooled olid tegeikult juba ammu varem paika pandud.), voodrilaud peale. Protsess nägi sii välja nii: M lõikas lauad õigesse mõõtu. Mina sobitasin lauad omavahel punni-soonega paika, lisasin klambrid ja kruvisin kinni. Iseenesest oleks võinud see olla täitsa ühe päeva töö, aga kogu selle kummardamise ja kükitamisega keeldusid minu põlved viimaks koostööst ning paistetasid mõnusalt üles. Fun. Seega jäi mul järgmisesse päeva veel väike osakene köögist teha. Muidu väga lihtne ja mõnus tööke, aga mis tegi asja keerulisemaks, oli kõver põrand. Selleks, et laud ilusti sirgelt seina saada pidi: punni-soone kokku panema nii, et laud on põrandast paar cm kõrgemal; siis tuli laud tugevalt vastu reikasid suruda; seejärel lauda ikka veel tugevalt vastu reikasid surudes see haamriga vastu põrandat lüüa. Raske seletada, aga sisuliselt surusin ühe põlve ja ühe varbaga lauda vastu reikasid pidevalt. Eks see ka andis paistetusele oma osa. Et mõni laud ei tahtnud ka vastu põrandat surutult paka jääda, pidi seda veel kruvide laskmisel ka paigal hoidma. Klambrid ma muideks panin mingile osale laudadele ette paika ära, et töö kiiremalt ja lihtsamalt läheks. Igaljuhul üritasin ma siis samala ajal suruda ja kükitada-kummardada-kruvisid kinni lasta. Sain hakkama küll! :D

Tulemus:

Köögi sein. Siin on näha ka värvimise tulemust (tegelikult nii tugevalt see vana värv ikka ei kuma)

Tuba

 Tellistest seinte töötlemisest olen ma ka midagi rääkinud. Katsetasime siis vahepeal seda ka, et kuidas jääb. Minu meelest jääb täitsa ilus. Valge segu koosneb siis.. ma ei teagi millest :D Lubimört on üks koostisosa, teine on vist lihtsalt mingi krohvisegu? Eks ma uurin ja ütlen, kui kunagi ülejäänud seinad ka tehtud saavad. Siis räägin ka töötehnikast, hetkel ei hakka enam seda postitust oluliselt venitama.

Katsetuse tulemus on siin:

Selliseks valgeks teeme telliste vuugid. Tellised ise tuleb veel Sauna Supi'ga üle võõbata, et nad nii tuhmid ei jääks.

Puidust osa töötlesime veel üle seinavahaga, mis peaks: rohkem esile tooma puidu tekstuuri, kaitsema puitu, andma kerge läike, muutma puidu lihtsamini puhastatavaks (sh niiskusele vastupidavamaks). Tegemist on valge tarretisetaolise ollusega, mida andis täitsa edukalt pintsliga peale kanda. Kuigi see paksemas kihis on valge, siis tegelikult annab läbipaistva kihi. Neid on ka toonivaid muidugi, aga meie toonida ei soovinud.

Paks kiht on valge

Õhuke kiht on ka natukene valkjas, aga pigem pärmutter ja läikiv. 

Potsiku sisu. Läbi segades nagu puruks segatud tarretis :D

Näete, varbaga ikka surun lauda vastu reikat veel. Kes hästi pingutab, näeb minu pea kõrgusel oleva reika peal ka klambrit, millest kruvi läbi lastakse.

Ja kui teid huvitab, et miks mul ometi KRUVID suhu topitud on, siis NII OLI MUGAVAM. Nad olid mul kohe olemas- üks trelli otsas valmis, 2 suus. Ei pidanud lauda surudes-kummardades-kükitades kuskilt enam kruvisid otsima.

Suitsusaun

Tere jälle. Ma ei hakkagi enam pikalt vabandama, kuidas mul kohe üldse aega pole olnud. Ja ka ei hakka ma täna rääkima ehituslikest teemadest. Homme ehk. Aga, tänane lugu on hoopiski elust uues kodus.

Eile oli viimaks see õnnis päev, kui me kõik oma asjad kokku pakkisime ja KOJU vedasime (loe M vedas). Kuna me polnud ammu kütnud, siis oli siin jälle suht rõske ja jahe. M siis lubas ilusti päeval kütta, mis aga juhtus, oli see, et ta tegi siin mingit suitsusauna. Vabanduseks tõi vaid, et "no lihtsalt ei tõmmanud". Õnneks olid toad peale tuulutamist õhtul siiski soojad ja ma väga palju ei kurtnud. Paraku oli hommikul olukord siiski jahe ning mina palusin päeval jälle kütta, seekord ilma suitsusaunata. Mis te arvate, mis juhtus? Kui eile aitas veel vana hea põletan-ajalehte-korstnajalas nipp, siis täna ei aidanud seegi. Tulen mina koju, veel hullem suitsukas kui eile ja tuba ebameeldivalt jahe. Hea küll, otsustasin siis, et no krt millegagi mehed ikka hakkama ei saa (neid tarkpeasid oli täna siin lausa kaks!), tuleb ikka ise teha.

Esimene probleem: tikk ei lähe põlema. Ausõna, ma olen oma elus ikka tikke põletanud, aga ei tahtnud see mitte täna põlema minna. Ja kui lõpuks läks, siis paberit ma sellega ikka põlema ei saanud.

Teine probleem: järgmine tikk murdus. Jah, ma läksin lõpuks nii närvi, et lõin tiku puruks.

Kolmanda tiku sain ka ükskord põlema, sain isegi paberi põlema.

Kolmas probleem: suitsu hakkas sisse ajama.

Neljas probleem: mul polnud aega, et viis minutit tikku põlema lüüa ja siis loota, et ma ehk saan paberile tule otsa. Seega pistsin ajalehe otsapidi pliidi alla, sain tule külge ja siis jooksin põleva lehega korstnajala poole. (mitte, et poole elamist puidust oleks või miskit..)

Viies probleem: isegi paber ei põlenud isegi mitte korstnajalas!! Appi.

Tuba oli külm, tuba oli suitsu täis ja vajas tuulutamist. Mis mul muud üle jäi, kui aga uuesti pliidi ja korstna vahet joosta ja küll ühest, küll teisest edasi sossutada. Kui ma juba niikuinii siin suitsu sees pean istuma, olgu siis vähemalt ükskord soe! Tulemus- tuli põleb. Mina istun köögi põrandal, kuna mingil kombel on see ainus koht, kust suits on välja läinud, toad on veel mõnusalt hallikad. Ainsa valgustuse tõstis M enne tööle minekut mulle veel spetsiaalselt tuppa ümber, seega istun ma pimedas ja külmas köögis ja kirjutan seda jutukest. 

Õppetund, Kui ikka kaks päeva ei õnnestu tuld teha, siis vist oleks mõistlik paremaid ilmasid oodata. JA kui tikud ega paber ei taha ega taha põlema minna, siis noh.. võiks ka vihjest aru saada.

Kui meie valged seinad ja laed suitsust kohe ära ei tahma ja kui puit ja mööbel järgmised viis aastat suitsusauna moodi ei lõhna, siis on lõppkokkuvõttes kõik hästi.

Oleme veel elus

Teate, ma tunnen ennast nii kohutavalt. Pesurestil "kuivavasid" samad riided juba üle nädala, pesukorvile mahtus vaevalt kaan peale, prügikastil oli juba vähemalt viies kuhi peal. Kassi poolt ümber aetud lillepotist pärit mulla, mille ma voodist avastasin, pühkisin tuima näoga lihtsalt otse põrandale maha. Seega andke mulle andeks, et ma üldse kirjutanud ei ole.

Täna sain ma M-i poolt "vaba õhtu" ja nüüdseks on siiski enamus segadusest koristatud.

Muidu oleme me siiani tööd rabanud nagu segased. Ma isegi ei tea kui palju päevi järjest. Iga hommik sõitsime ehitama, iga õhtu/öö sõitsime linna tagasi, pessu-magama. Ja kordus. Pühapäeval tegime natukene lühema päeva, kuski 7-8 ajal lõpetasime. Eile läksin mina hommikul tööle, M ehitama. Mina tulin töölt, ehitasime koos. Mingi hetk tulime koju, magasime, mina tegin süüa, M läks ööseks tööle ja mina ehitama. Nii tore on!  Tegelikult oleksin ma pidanud täna õhtul ka minema, aga nagu ma juba mainisin, siis oli ka linnas palju teha. Jah, me oleme mõlemad füüsiliselt küllaltki läbi omadega, aga mis veelgi hullem- emotsionaalselt väsinud.

Aga mis ma siin ikka kurdan, et mul raske on, M teeb veel see nädal öiseid vahetusi, mis tähendab, et tema magab vaid loetud tunnid ööpäevas. 

Kogu rabelemine on tegelikult ennast täitsa ära tasunud ja tehtud on palju. Kuna kogu pildimaterjal on jätkuvalt M-i telefonis, mis on jätkuvalt temaga tööl kaasas, siis pole mul mõtet neist asjadest praegu rääkida. Ega ma tegelikult ei viitsi ka hetkel. Meie viimane ajapikendus on 17. august, seega suure tõenäosusega ei tule ka sellel nädalal palju uusi postitusi. Kuigi, kunagi ei tea, nüüd hakkavad meil rohkem need ootamisega tööd pihta.

Mis võtab aega..

Kui ma juba kirjutama hakkasin, siis kirjutan kohe natukene veel.

Me oleme saanud ajapikendust üürilepinguga 10 päeva, aga sellest on ikka veel vähe. 

Selgus, et meie vannitoa põrand tuleb üle valada. Mis võtab aega. Siis peab see kuivama. Mis võtab aega. Siis alles saab põranda plaatimiseks ette valmistada. Mis võtab aega. Siis saab lõpuks ehk põrandat plaatima hakata. Mis võtab aega. Siis peab ootama, et plaaditud põranda peal ringi tatsama võiks hakata, Mis võtab aega. Siis saab seintel viimase ringi ära plaatida (kõige alumine ring). Mis võtab aega. Siis peab jälle natukene ootama. Mis võtab aega. Siis saab vuuke tegema hakata. Mis võtab aega. Ja kõige kurvem on see, et valamist ei saa kohe teha, sest meil pole jälle inimest, kes seda teeks. Ja siis me alustamegi kohe ootamisega. Oehh. 

Vähemalt on meil kogu selle ootamise ajal ju ometi aega lakke reikad, vill, paber, paneelid ära panna, eksole. Ja siis on aega voodrilauad seina panna, eksole. Ja siis on aega krohvitud seinad ära värvida, eksole. Ja siis on aega kõik tühjaks tassida ja ära koristada, eksole. Ja siis on aega põrand viimast korda ära lihvida ja ära õlitada, eksole. Ja siis on meil ju viimaks ometigi hirmus palju aega oodata, kuni täiesti tühjad ja lagedad põrandad õlitamisest kuivavad, EKSOLE. Kindlasti on meil selleks aega..

Tegelikult ei ole enam üldse nii hirmus palju teha. Nii mõnegi asja saab päevaga tehtud. Aga meil on näiteks reikasid vaja juurde tuua. Ja näiteks on praegu M tööl ja mina üksi midagi erilist teha ei saa. Ja siis kui temal vabad päevad tulevad, lähen mina tööle. Nii see käib. 

Lisaks on meil vaja kolima hakata, mis tahab aega, Ja meil on vaja kolimisel ASJAD kuhugi pigutada, aga uude korterisse me neid ju sisse viia ei saa, kui me peame kõik põrandad puhtaks tegema. Siis ootab meil oma järge veel diivan, millele me pole üleüldse lattu järelegi länud. Loodame, et nad hoiavad seda natuke aega veel :D

Me oleme nii-nii lähedal, aga seda rohkem tundub meile endale, et me oleme nii-nii kaugel. Täpselt selline peaaegu käeulatuses, sõmeotstega juba puutud, aga päriselt kätte ei saa. 

Külalised vol. 2 ja kuidas me KINDLASTI MITTE ise plaatima ei hakka

Meil oli siin vahepeal suur paanika, et mis saab meie vannitoast. Ise plaatida ei oska, kedagi usaldusväärset plaatima kutsuda ka ei osanud, hingehinda maksta ei soovinud. Lahedus oli siis selline, et appi tuli minu teine vend, sest noh, mis see 260 ja+ kilomeetrit ikka ära pole siis.. Pakkis pere ja töövahendid autosse ja kohal nad olidki :) 

Minul jääb üle ainult tändada, et mul on nii armas ja abivalmis pere. Ilma minu vendade nõu ja jõuta oleksime me kindlasti üsna hädas. 

Kuidas me vannitoa ära kipsitasime, olen ma juba rääkinud. Sellele tegevusele järgnes nurkade katmine mastiksi ja kangaga ning ülejäänud seinapindade katmine mastiksiga. Kokkuvõtlikult öeldes, unetu öö. Ega me muidugi ei teadnud ka päris täpselt, kuidas mastiksiga töötamine käib. Mina sain peale loetud sõnadest aru, et peab olema ettevaatlik ja hoolikas. Ei tohi liiga paksu kihti panna, kuna kõik ebatasasused häirivad plaatimisel. Eks ma siis olin hoolikas ja kandsingi imeõhukesi kihte nurkadesse. Mingil "imelikul" põhjusel ei tahtnud muidugi kangas sinna kinni jääda. Eksole.. Tegelikult saime me peale paari nurka ikka õige tunnetuse kätte ja ülejäänud töö sai vähekene paremini tehtud. Mis kehvasti läksid, need tegin järgmisel päeval korralikult üle. Samamoodi silusin ja parandasin järgmisel päeval veel voldikesi ja mulle, mis kangale jäänud olid.

Seega, natukene harjutamist ja jälle uue materjali kasutamine selge :)

Siis tuli esmaspäev (eelmine esmaspäev, mitte tänane päev :) ), kui meil hakkas "plaatimiskoolitus". Reaalsus oli see, et minu vend ja M hakkasid plaatima, mina ja vennanaine läksime esmalt süüa ostma ja siis Lõunakasse šoppama. :D

Poole päevaga jõuti ühest seinast natukene alla poole tehtud. Otseloomulikult peab alati midagi juhtuma/puudu olema vms. Meil olid puudu liistud, mida akende ümber panna, seega kihutas M linna neid ostma. Siis selgus mingi hetk, et plaadid olid vist natukene kehvasti läinud (ma isegi päris täpselt ei tea, olin sellel hetkel toidujahil), igastahes kiskusid nad vahepeal kõik plaadid maha ja hakkasid uuesti algusest pihta.

Mingi päev siis läks M hommikul plaatima ja mina tööle. Selleks ajaks, kui mina koju jõudsin, oli teamal peaaegu POOL seintest plaaditud. Ja siis veel järgmise (? mul on päevad nii segamini) päevaga sai ta kõik tehtud. Ehk siis milleni ma jõuda tahtsin, on see, et plaatimine ei osutunud üldsegi nii kohutavaks ja raskeks tegevuseks ja M tegi selle ära mõne päevaga! :) 

Ma olen ikka veel kade ja seintest pilte ei näita. Tulemus ise on huvitav. Ma ei oska veel päris ära otsustada, kas see mulle meeldib või ei. Ühest küljest on tegu väga mõnusa värske ja värvika tooniga, teisest küljest ei lähe see meie ülejäänud toonidega üldse kokku. Erinevus muust on lihtsalt niivõrd suur. Aga ehk ongi see just hea..?