Seinad valmis

Viimasest asjalikust (kui asjalikud nad küll üldse on) postitusest on möödas..palju. Õnneks on ka tehtud palju. Võtan täna siis ette seinad. Tuleb palju juttu ja pilte järjest, aga ma enam ei näe mõtet ka jupikaupa kirjutada.

Viimati jäi järg vist sinnamaani, et seinad olid osaliselt krohvitud ja kipsseinad püsti.

Mul jäi pooleli ühe seina krohvimine, mille M siis üle võttis. Teate, ma oleks olnud õnnelik, kui ta poleks seda teinud. Mitte et minu tehtud seinad nüüd jube ilusad ja sirged oleks, aga ikkagi!

Esiteks oli tegemist kõige kõverama seinaga meie korteris üldse.

Lainetus on üsna ilusti näha

Teiseks oli seal igasuguseid "vigureid" sees. Neist peamine on siin piltidel.

Selline ilus lohk, kuhu käsi sisse mahtus

"Vigur" peale seda, kui M oli oma töö teinud.. sest tema seda ära krohvida ei suutnud. Ja ilusat korhvimistööd ka natukene lähemalt näha.

Paremal minu töö, vasakul M-i. Erinevus on siiski märgatav.

Olen alati neid inimesi, kes oma kodu seinad valgeks värvivad, igavateks pidanud, sest maailmas on olemas niiiiiii palju ilusaid värvitoone! Miks ometi valida see kõige igavam?! Ja mis te arvate, mis värvi mina nüüd meie kodu seinad värvisin? Eks ikka valgeks! :D Iroonilne, kas pole. Aga tegelikult ükskõik kui palju ma ka ei pingutaks, ei suuda ma välja mõelda muud värvi, mis siia sobiks.

Ehk siis tulemus värvitult.

Toad: Esmalt kandsin peale kihi krunti, vaatasin ja mõtlesin, et vähe sai, äkki jääb liiga palju halli kumama. Kandsin peale teise kihi krunti. Siis kandsin peale esimese kihi värvi ja leidsin, et täpselt nii peabki asi jääma.

Meile just selline natukene kumav ja struktuurne tulemus meeldib VÄGA. 

Kui see "vigur" meil juba olemas oli, ega ma siis seda ära ei värvinud :)

Poolik, 2 kihti krunti

2 kihti krunti/ 2kihti krunti +1 kiht värvi

 Köök: Köögis me vana krohvi täielikult maha ei lõhkunud. Katrsime vist, et sein on liiga kõver ja me ei suuda seda enam sirgeks saada. Tegelikult on tegemist kõige sirgemalt laotud seinaga, mis oli vasjadel hoopiski kõveraks krohvitud (krohvikihi paksus vahemikus ~cm - mõni cm). Seina kattis mingisugune kahtlase olemusega värv, mille all oli veel mitu kihti erinevaid värve. Pealmine värv kobrutas mõnest kohast ja tundus imelikult libe. Seega proovis M seda relaka külge kinnitatud traatharjaga töödelda, aga palju kasu sellest ei olnud. Siis hakkasin mina seda pooleldi igavusest noaga torkima. Lõpptulemus, mis "MÕNE" kobrutava koha alt välja koorus oli selline.

Kole-kole-kole köögisein

Kahjuks pean ütlema, et ei aidanud 2 kihti krunti + 3 kihti värvi meid piisavalt. Seega köögi sein ei tulnud just mitte kõige ilusam. Samas aga kui mujal on sellist vana asja rohkem ja kööki ei jäänud nagu midagi erilist, siis las olla see laiguline sein meil see köögi "vana". (Pilt allpool)

Köögi kipsist seina sai värvi alla kihi nakkedispersiooni ja kihi hüdroilolatsiooni.

Ütleks, et värvimine ise oli töö, mida ma väga ootasin. Kui see kätte jõudis, siis ootasin väga, et see juba tehtud saaks. Üllatavalt raske oli. M pani samal ajal lage ja siis me pidime kuidagi "tööpinki" jagama, seega alati mul seda polnud. Redeli pealt ma värvida ei suutnud. Tooli pealt pidin aga nii palju ennast venitama ja upitama, et pärast olid selg-külg-kael valusad, mis ilmselgelt viis välja peavaluni. Suurt pinki oli aga jubedalt ebamuguav ringi tassida, eriti, kui pidi liikuma köögist tubadesse või vastupidi. Mis oli värvimise juures veel tüütu- teipimine. Teibi paigaldus ja maha võtmine.. lihtsalt tobedalt tüütu.

 Värvimine tehtud, jõudis järg seinte alumise poole kätte. Reikad seina (umbes pooled olid tegeikult juba ammu varem paika pandud.), voodrilaud peale. Protsess nägi sii välja nii: M lõikas lauad õigesse mõõtu. Mina sobitasin lauad omavahel punni-soonega paika, lisasin klambrid ja kruvisin kinni. Iseenesest oleks võinud see olla täitsa ühe päeva töö, aga kogu selle kummardamise ja kükitamisega keeldusid minu põlved viimaks koostööst ning paistetasid mõnusalt üles. Fun. Seega jäi mul järgmisesse päeva veel väike osakene köögist teha. Muidu väga lihtne ja mõnus tööke, aga mis tegi asja keerulisemaks, oli kõver põrand. Selleks, et laud ilusti sirgelt seina saada pidi: punni-soone kokku panema nii, et laud on põrandast paar cm kõrgemal; siis tuli laud tugevalt vastu reikasid suruda; seejärel lauda ikka veel tugevalt vastu reikasid surudes see haamriga vastu põrandat lüüa. Raske seletada, aga sisuliselt surusin ühe põlve ja ühe varbaga lauda vastu reikasid pidevalt. Eks see ka andis paistetusele oma osa. Et mõni laud ei tahtnud ka vastu põrandat surutult paka jääda, pidi seda veel kruvide laskmisel ka paigal hoidma. Klambrid ma muideks panin mingile osale laudadele ette paika ära, et töö kiiremalt ja lihtsamalt läheks. Igaljuhul üritasin ma siis samala ajal suruda ja kükitada-kummardada-kruvisid kinni lasta. Sain hakkama küll! :D

Tulemus:

Köögi sein. Siin on näha ka värvimise tulemust (tegelikult nii tugevalt see vana värv ikka ei kuma)

Tuba

 Tellistest seinte töötlemisest olen ma ka midagi rääkinud. Katsetasime siis vahepeal seda ka, et kuidas jääb. Minu meelest jääb täitsa ilus. Valge segu koosneb siis.. ma ei teagi millest :D Lubimört on üks koostisosa, teine on vist lihtsalt mingi krohvisegu? Eks ma uurin ja ütlen, kui kunagi ülejäänud seinad ka tehtud saavad. Siis räägin ka töötehnikast, hetkel ei hakka enam seda postitust oluliselt venitama.

Katsetuse tulemus on siin:

Selliseks valgeks teeme telliste vuugid. Tellised ise tuleb veel Sauna Supi'ga üle võõbata, et nad nii tuhmid ei jääks.

Puidust osa töötlesime veel üle seinavahaga, mis peaks: rohkem esile tooma puidu tekstuuri, kaitsema puitu, andma kerge läike, muutma puidu lihtsamini puhastatavaks (sh niiskusele vastupidavamaks). Tegemist on valge tarretisetaolise ollusega, mida andis täitsa edukalt pintsliga peale kanda. Kuigi see paksemas kihis on valge, siis tegelikult annab läbipaistva kihi. Neid on ka toonivaid muidugi, aga meie toonida ei soovinud.

Paks kiht on valge

Õhuke kiht on ka natukene valkjas, aga pigem pärmutter ja läikiv. 

Potsiku sisu. Läbi segades nagu puruks segatud tarretis :D

Näete, varbaga ikka surun lauda vastu reikat veel. Kes hästi pingutab, näeb minu pea kõrgusel oleva reika peal ka klambrit, millest kruvi läbi lastakse.

Ja kui teid huvitab, et miks mul ometi KRUVID suhu topitud on, siis NII OLI MUGAVAM. Nad olid mul kohe olemas- üks trelli otsas valmis, 2 suus. Ei pidanud lauda surudes-kummardades-kükitades kuskilt enam kruvisid otsima.