Reeglid

22.11.15 seisuga on eelnevad postitused siit peatüki alt kustutatud. Tegin seda, kuna mitte kustutamise korral lubati minu vastu hagi esitada. Põhjuseks teise inimese avalik laimamine.
Teise inimese laimamine enda kodus on lubatud, aga enda kohta levivate lugude kirja panek on keelatud ning läheb arvesse avaliku laimuna. Ning enda sõnade eest ning enda algatatud juttude levimise eest kah meie riigis ise vastutama ei pea. Seega mõnusat koduseina vahel laimamist kõigile ja ärge üldse muretsege, kui jutud levivad, sest süüdi on edasi rääkijad, mitte algataja.

Köögilambindusest

Kirjutasin kunagi, kuidas me käisime omale sobivat lampi välja valimas, aga otsustasime seda sellel hetkel mitte osta.

Noh, läks M mõned päevad hiljem ikkagi seda lampi ostma. Esmalt otsis üles siseviimistluse-mis-iganes-asjapulga ning ütles, et ta sooviks lampi osta. Vaatas asjapulk talle otsa näoga, et mis see minu asi on, aga ajas ennast siiski toolilt püsti. Kuna lambiosakonnas asus ka latern, mida ta wc-sse osta tahtis, kuid mida riiulis ei olnud, peatus M kõigepealt selle juures. Seepeale lausus asjapulk juba üsna pahaselt, et neid lampe tuleb ikka riiulist ise võtta, mitte tema käest küsida. M-i viite peale, et riiulis lubatud kohas antud laternat ei ole, otsiti ohkega riiulisügavustest muude asjade tagant soovitud ese välja. 

Kuid ega vaene asjapulk veel ei pääsenud. Siis viis M ta laelampide juurde ja näitas, millist ta soovib. Nagu ma eelmises lambiloos kirjutasin, nii ka läks. Mindi lampi lattu otsima, pärast pikka otsingut püüti kinni keegi mööduv töötaja ja mindi koos otsima. Pärast pikki otsinguid, mille vältel pidi M lihtsalt teadmatuses riiulite vahel ootama, öeldi talle viimaks, et lamp on kuskil laos, kust nad seda kätte ei saa, kuna on nädalavahetus.

Selge, kuna kuskil ei ole kirjas infot, mis ütleks, millist kaupa saab osta nädala sees ja millist nädalavahetusel, otsustasime meie oma aega selle poe peale enam mitte raisata.

Mõni aeg hiljem oli meil asja Eedenisse ning mina pakkusin välja, et läheks vaataks siis juba ruttu seal kõrval olevast ehituspoest ka lampe. M oli alguses skpetiline, aga siiski nõustus. 

Esmapilgul tundus tõesti, et ei ole ka seal midagi, aga siis me seda nägime.. Lamp, mis meeldis meile mõlemale ja mille me pidime saama. :)

Harjumusest teise poega, jalutasime siseviimistuluse osakonda, kust meid viisakalt elektriosakonna poole suunati. Seal võttis meid vastu rõõmsameelne teenindaja, kes uuris järele, mis lampi me soovime. Läks lattu, oli mõne minuti möödudes tagasi ning teatas, et viimane eksemplar ripub laes ja vabandas, et tal läheb pisut aega selle alla võtmisega. Mina siis mõtlesin, et lähen vaatan natukene vannitoatarvikuid, kui juba tuli M lambiga ja meid kassasse kiirustas. 

Kusjuures seda, et meile satub viimane olemasolev eksemplar, on juhtunud väga-väga mitmeid kordi. Ei teagi, kuidas see meil õnnestub.

Kuna selles ehituspoes ei olnud pirni, mis oleks selle lambiga sobinud, panime esialgu suvalise.

Sodi seal lae ääres on liistude puudumise tõttu.

Mõned päevad tagasi käis M spetsiaalselt järgmises poes ja tõi uue pirni. Tegemist on LED-pirniga Sylvania ToLEDo Retro Globe ja sobib see palju paremini, kui eelmine.

Mõnusat ja sooja õhtut Teile! :)

Üllatus :)

Laupäeva õhtul koju jõudes oli M-il mulle üllatus. Käskis silmad kinni panna ning viis mu tuppa. Esmalt pani ta  mu seisma näoga suunas, kuhu tuleb tulevikus raamaturiiul. Avan mina silmad, vaatan antud suunas ja üritan aru saada, et mis siin siis nii väga muutunud on. M-i naermise peale sain lõpuks aru, et pean ikka toas ringi vaatama.

Ja minu üllatus oli just täpselt selline:

Kuigi see tahab veel veidikene nokitsemist ja töötlemist, siis vähemalt nii umbes järgmisel nädalal saan ma hakata lõpuks ometi diivanit ja diivanilauda (kirst) riietest tühjendama :)
Töötleme me seda sama vahendiga, millega seinte puitosa üle sai tõmmatud. Juurde on vaja panna mõned riiulid, toru riiete riputamiseks jms, Ja muidugi uksed, aga need ilmselt ootavad veel oma aega.

Veemajandusest

Vahepealsete päevadega on M veemajanduses imesid teinud :) Esmalt sai üles pandud boiler. Tuli M koju, hunnik juppe kaasas, pani need kokku, ühendas boileri veesüsteemi.. ja siis me ootasime. Natukene vett nagu läks boilerisse, natukene õhku nagu tuli boilerist välja ka, aga midagi oli valesti. Üritasime igasuguseid imevigureid teha (M isegi üritas boilerist õhku välja imeda), aga ei miskit. Lõpuks kutsus siis M oma isa kohale, see vaatas korra peale ja teatas, et üks jupp on tagurpidi ühendatud. Ehk siis surve- või rõhuklapp (igaljuhul mingi klapiga jupp), millel on isegi vee liikumise suunas nool peale märgitud, oli valet pidi. Okei, M võttis oma juppide süsteemi boileri ja torustiku vahelt ära, keeras selle jupi lahti ja lootis kohe teistpidi tagasi panna. Siis selgus, et ainus koht, kuhu seda ühendada annab, on kuskil teiste juppide keskel. EHK ta pidi kogu kupatuse laiali lammutama ning uuesti kokku panema. Seega siit soovitus, kui te olete torutöödes kogenematud, siis uurige asja natuke põhjalikumalt, muidu teete omale kuhjaga tööd juurde.

Tööle me oma boileri saime ning järgmisel päeval oli ka soe vesi ilusti olemas. Siis oli järg dušikomplekti üles seadmise juures. Siit järgmine soovitus, kui te tahate ikka suurt ja uhket komplekti, siis olega valmis selle eest ka raha välja käima. Meie komplekt vajas natukene loomingulisemat lahendust, et see seina püsima jääks. Okei, seina kinnitatavad osad saime ilusti kinni, aga siis kogu ülejäänud kupatus nende dušiotsikutega (ehk siis see pikk toru, mis seinaga paralleelselt on) ei tahtnud kuidagi meile sobivale kõrgusele püsima jääda. Seal on nagu korgid, mida tuleb keerata, mis siis peaks toru kinni suruma (segane jutt, ma tean), aga need korgid ei ulatunud toruni päris hästi. Seega nägi asi välja nii, et M käskis mul midagi vahele otsida ja mina käisin mööda elamist ja vedasin igasuguseid asju kohale. Lõpuks sobisid sinna alupleksist lõigatud seibid. Niiet, dušikomplekt on üleval ja täitsa toimib, armsad naabrid, kes juba murest murtud olid, et ma äkki nädalate kaupa pesemata ringi lippan, ei pea enam muretsema (tegelikult poleks pidanud nad ka varem murtesema, sest et ma kohe mitte ei olnud nädalate kaupa pesemata, aga see selleks). Ja kuigi see komplekt on selline nirukene, siis pean tunnistama, et see suuuuuuuur rainshower on ikka niiiiii mõnna!  :)

Kuna kõik eeldused olid olemas, siis oli ka aeg kööki valamu üles panna (muudest eeldustest peale vee räägin kunagi hiljem). Kui me esmalt valamut ostes rõõmustasime tohutult, et igasugused jupid on ilusti kaasas ja midagi enam juurde pole vaja, siis me olime üsna naiivsed. Ühesõnaga äravool oli mingi p*sk, mis kohe üldse mitte ei sobinud. Toru oli väikese läbimõõduga, imeliku kujuga ning lühike. Lühikese all mõtlen ma siis seda, et meie äravoolu ühenduskoht oli üsna põranda lähedal, aga valamuga kaasas olev oleks tulnud ühendada palju kõrgemale. Teiseks avastasime, et ka veetorude läbimõõt ei sobinud juba varem seina kinnitatud kraanidega (nende vahekraanidega). Läks M poodi ja küsis suurema läbimõõduga torusid, aga vot ei saanud. Sai hoopis uued kraanid :D Seega tuli eelmised kraanid (ka vannitoast, sest kontrollides vannitoa valamu torusid selgus sama lugu) kõik välja vahetada. Noh, okei. Kraanid vahetatud, uus äravoolusüsteem muretsetud, aeg kõik kokku panna. Valamu paigas, veetorud veesüsteemi ühendatud, hakkasime veetorusid kraaniga ühendama. M oli juba kapi tagaseina augud valmis puurinud, aga need paraku kõik ei sobinud. Nimelt olid meil veevõtukohad kuidagi nii halvasti paigutatud, et lõpuks kui M kapi seina ühe uue augu tegi, siis ulatusid veetorud napilt-napilt üldse kraanini. Seega, jällegi väike nipp. Isegi kui teil on üsna täpselt välja mõeldud, kuhu miski paigutatakse, siis olge ikkagi eriti hoolikad, sest paari sentimeetriga mööda panna on eriti valus.

Lisaks avastasime me, et valamu oleks pidanud teist värvi olema, aga seda ostes oli minu ettekujutus meie tulevasest köögist ja selle toonidest hoopis midagi muud. Ma hea meelega teeks teile pilte ka, aga meil jätkuvalt ei ole köögis valgustust (mis muuseas väärib lausa eraldi postitust), seega pildid tulevad kunagi hiljem.

Palju pikka juttu, aga eks ma peangi vahepealset vaikust tasa tegema.

Prints(ess)ide wc!

Peale pikka pausi ning ka pisikest puhkust oleme me lõpuks jälle mõne asja liikuma saanud. Hetkel tegeleme veemajandusega. Meil toimib pesumasin ja just äsja saime toimima ka wc. Külm vesi tuleb alles väikestest vahekraanidest, aga vähemalt tuleb. Soe vesi puudub üldse, sest boiler pole veel paika pandud. Vannitoa vuukimine ei tulnud päris hästi välja ning need tuleb kohati üle teha. Dušikomplekt on ka seina kinnitamata, aga termosegisti on juba paigas ja ootab teda. Ühtegi muud kraani ega valamut jms veel paika pandud ei ole.

Tegin just pilte, kuidas me prill-lauda kokku panime ja kokku pandud potist ka, aga siis lasin need kogemata ka kohe mälukaardilt ära kustutada. Okei, pott vast polegi nii eriline vaatamisväärsus ning kindlasti ma teen veel kunagi pildi, kus ka see näha on, aga prill-laua pildist on küll kahju. Kes kunagi ühtegi kokku pannud veel ei ole, siis see on nagu M ütles "täielik kinder surprise". Ehk siis palju-palju pisikest pudi, mida tuleb kuidagi kuhugi sobitada :)

Wc valmimine sai alguse tapeetimisest. Eelnevalt "pahteldasin" perflix seguga hullemad kohad ära. Perflixiga puhtalt selle pärast, et see oli meil kodus kohe olemas. Kuna segu ei kuivanud nii kiiresti, kui lootsin, siis pidi tapeetimine edasi lükkuma järgmisele päevale.

 Järgmisel õhtul hakkasin tapeeti mõõtma-lõikama. Kui esialgu tundus, et ühest rullist jääb ikkagi väheks, siis natukene planeerimist ja jätkus täpselt. Kuna alustasin küllaltki hilja ning järgnev päev oli tööpäev, siis sai seina ÜKS paan :D

  

 Selline see siis lõpuks sai tänase hommikuga :)

Elektrikilbile paremat kohta ei olnud :D

Ülemiste naabrite kole toru. Kunagi on plaan sellele puidust ümbris ehitada.

Vot sellistest kraanidest hetkel vett saamegi.

Siis mõtlesin, et näitan teile veel midagi, mis tegelikult sai paika pandud juba ammu, aga ainult ühest asjast juttu teha tundus kuidagi niru. Samas mõtlesin, et valgustitest võiks ju ka eraldi postituse teha, aga täna sain aru, et see ei juhtuks ilmselt niipea. Nimelt läksime täna köögivalgustit ostma, aga kuna k-rauta süsteem on kuidagi nii ebasõbralik ja tüütu, siis jäigi ostmata. Minu jaoks on arusaamatu, miks ma pean kusagilt suure poe teisest otsast üles otsima siseviimistluse-mis-iganes-inimese, kelle ma peaksin tagasi valgustite juurde tirima, et NÄE SEDA lampi tahan. Ja siis ootama kuni ta selle kusagilt laoruumist välja kaevab. Ühesõnaga tundus tüütu ja ajakulukas. 

Igalstahes, mingil hetkel, kui M mind piinas, et kuhu ma täpselt koridoris valgustit tahan, taipasin mina, et ma tahaksin sinna üldse midagi ägedamat. Ja täpsemalt- laternat! Esialgu sai M päris pahaseks, et miks ma alles nüüd sellist asja ütlen ning üleüldse polegi enam võimalik ühtegi laternat sinna panna. Aga sai küll. 

Valik oli raske: kas must, pronks või valge; kas jala peal või rippuv; nelja tahuga või..eem kuuega (?). Kuigi pildilt aru saada ei ole, siis meie oma on see "pronks" ning tegemist on nö rippuva versiooniga ja ilmselgelt nelja tahuga.

Valgus tundub pildil väga tuhm, reaalsuses olukord nii hull ei ole, aga midagi kiita ka just pole. M süüdistab laternat, mina pirni. Samas, ega koridoris ei peagi prožektor uugama.

Ütlen juba ette ära, et üks selline isend tuleb meie koju veel. Seekord aga valge ja asukohaks saab muidugi wc. 

PS! Ma nägin täna vaipa, mis on ka just spetsiaalselt meie wc jaoks loodud. ROOOOOOOOSA lambanahk. M üritas mulle väita, et ega see ju PÄRIS pole, see on ju roosa! Psh, nagu siis roosasid lambaid olemas ei oleks eksju.. :D Noh, vähemalt minu unistustes on nad olemas ja roosa lambanahk on päris reaalselt olemas, seega.. Ainus kurb asi on hind. 

Ehitusjärg

Postitused jäävad üha harvemaks, sest suurem osa tööst on tehtud. Täielikust elamiskõlblikkusest on meil puudu kõik veega seonduv ning köögi sisustus. 

Veemajandusest on puudu: boiler, wc-pott; vannitoa vuugid on tegemata, valamud ja dušš ühendamata; ja loomulikult, vesi torustikku laskmata. Ei midagi keerulist, vaja minna ja asjad muretseda ning paar päeva tegutseda. 

Kuigi, ei oleks mina enne arvanud, et wc-poti valimine nii keeruline võib olla.. Miskil põhjusel on allavooluga pottide mudeleid vähem, kui tahavooluga ning loomulikult on need ka kallimad. Ilusaks ei oska ma ühtegi pidada ning mõnisada eurot sellisele asjale kulutada ei ole meie meelest mõistlik. Ainus asi, mille eest oleme me nõus veidi rohkem maksma, on vaikselt sulguv kaas. Seega meie otsingud veel käivad.

Boileriga on natukene lihtsam, sobiv on välja valitud. Suuruseks 80 liitrit.

Köögist rääkides, siis tõime eelmisel nädalal sisse köögikappide alusmise rea. Ülemine veel ootab kuuris :D Juurde on vaja uut töötasapinda, mis on ka tegelikult välja valitud. Kui kellelgi on häid ideid, kuidas saada kappe kahjustamata lahti kappidele liimitud originaaltasapindadest, siis andke teada. Vahetuse põhjuseks on see, et me soovime saada kõigile kappidele ühes tükis tasapinda, praegu on igal kapikesel eraldi plaat peal.

Minu meelest juba liiga pikka aega ootame me külmiku ja pliidiplaadi kohale jõudmist. Üks pidi tulema Kuressaarest, teise päritolu ma isegi ei tea. Igastahes oleks Euronicsi töötajatel juba ammu aeg asjad liikuma panna. Aitäh.

Tehnikast on veel puudu ahi ja kubu, mõlemast on mingisugused variandid välja valitud, aga kindlat otsust teinud ei ole. 

Taaskord selgus, et kõik asjad ei lähe nii nagu planeeritud. Näiteks olen mina küllaltki õrna unega ja voodi asukohal on minu une kvaliteedis suur roll. Senimaani tundub, et meie planeeritud voodi asetus mulle öösel ei sobi. Ja öösel sobiv asetus ei sobi jälle päeval mu silmadele :D Kogu magamistoa planeering tuleb nüüd uuesti läbi mõelda. Näiteks kas ja kuhu panna öökapp; kuhu saaksin panna "oma naiseliku lauakese"; kuhu panna lambanahast vaip, mis pidi mind hommikul voodist välja astudes tervitama jne. Pistikupesad said ka muidugi esimese plaani järgi juba paika, aga tegelikult ei ole see minu jaoks suur kaotus, kuna igasugune tehnika peaks sinna tuppa võimalikult vähe sattuma. Eks me veel katsetame ja tõstame voodit nii palju ümber, kui palju see toakene võimaldab (Sorry kallis, et sa seda nüüd siit teada saad, aga jah, nii me teeme! :D ), aga ma tegelikult ei usu, et praegusest paremat tulemust enam saab.

Meie kõige pisem pereliige paistab ka uue koduga üsna rahul olevat, lõpuks on tal ruumi ringi joosta. Diivan on minu üllatuseks veel ühes tükis, aga seina peal on ta oma küüsi juba küll katsetanud. Samuti tekkis tal üks rumal komme- selleks, et öösel oma kausi juurde sööma minna, on tal turvat vaja. Mis sellest, et mina unisena jõuan ainult poole maa peale, kui tema juba kausi juures on ja krõbistab, asi paistab olevat põhimõttes. 

Kiire pildike diivanist. See juhtmepundar kuulub meie hetkel ainsale valgusallikale- suvalisele pirnile.

Piilumiseks ka väike aimdus köögi värvilahendusest. Tegelikkuses on toon siiski naaaatukene tumedam, aga eks see sõltub ka valgusest.

Orjapidaja

Tänane päev on kuidagi nii uimane, kurk on valus ja väss olla. Lootsin, et saan natukene puhata ja diivanil lebotada (JAH meil on nüüd diivan, mis on ilusti kokku pandud, aga millest ma ei saa pilti teha, sest üks teatud härra on juba oma riided selle servale hunnikusse visanud..), aga kus sa sellega. Iga kord, kui ma siia diivanile maandun, antakse mulle uus ülesanne. Okei, lilli läksin istutama omal vabal tahtel. Aga näiteks koridori põranda puhastamine plaatmise jaoks juba umbes.. kümnendat korda, ei kuulunud minu tänaste tegevuste plaani. 

Lõpuks anti mulle käsk blogi kirjutada. Mitte, et mulle ei meeldiks teile kirjutada või midagi, aga tegelikult nagu polegi midagi märkimisväärset muutunud. 

Põrandad said õlitatud. Kasutasime saares käimise aega praktiliselt ja jätsime põrandad õlitamisest kuivama. Nüüdseks hakkan juba harjuma, aga alguses jäid põrandad minu jaoks täitsa kollased. Ma teadsin, et see juhtub, aga ikkagi.

Enne ja pärast

Siis ma enda meelest nagu olen näidanud, aga hetkel üle vaadates küll ei leidnud. Meie ahi:

 Veel on meil tekkinud mure, et me ei tea kuhu panna kassi s*tamaja. Ausalt, see on SUUR probleem :D Koridoris ei ole selle jaoks eriti ruumi. Köök ja magamistuba on välistatud. Vannituppa ja vetsu ei mahu, ega need pole muidu ka head kohad. Jääb üle elutuba, kuhu mina seda üldse panna ei tahaks. Kuna preilikene tihtipeale "unustab" oma kraamile liiva peale kraapida, siis võib diivanil istumine küllaltki ebameeldivaks muutuda. Ühe variandina tuli täna mõttesse, teha veranda uksele kassiluuk, aga kuidas preilikene ise selle vastu võtaks, ma veel ei tea.

Tulles korra veel tagasi küttekollete juurde, siis eks meie muidugi unustasime soojamüüri ehitamisel ära, et me tahaksime KULBIRAUDU. Need on siis need metallist vardad, mille peale saab asju kuivama riputada (näiteks kindaid talvel jms). Seega oli meil vaja leida ankurdatavaid, mitte müüritavaid. Ja mis te arvate, kas Tartus leidus mõni? Oh ei. Aga Kuressaares oli neid küll ja veel. Kuigi, kui ma nägin, millised need ankurdatavad välja näevad, siis ma arvasin, et ma ikka nägin neid Tartus ka müügil, aga ma võisin ka eksida. Sest et noh, müüjad peaks ju ikka teadma, mida neil müügil on ja mida mitte. Igaljuhul tuleb meil nüüd müüri külge puhas Saaremaine kraam :)

Kui enne sunniti mind piitsaga pekstes kirjutama, siis nüüd pekstakse, et kirjutamise lõpetaksin. Mehed, ise ka ei tea, mida nad tahavad..! :)

Tolmusadu peatatud

Mul on lõpuks aega kirjutada, sest et me sõidame MUHUSSE!! :)

Täna võtan siis teemaks laed. Eelmis postituse piltidel on küll mõnes kohas veidikene lage näha, aga siiski väärivad nad omaette juttu ka.

Milline oli meie lagi peale krohvi maha lõhkumist, olen ma juba korra näidanud, aga meeldetuletuseks näitan korra veel.

Selline kole asi tuli krohvi alt välja. Laudade vahelt pudises mingit haisvat kraami pidevalt!! :/

Lae paigaldamise käigus leidsin malenupu :D

 Esimese asjana tuli nende laudade peale panna ühte pidi reikad. Soovituslikult oleksid võinud need ka loodis olla. VÄHEMALT oleks need võinud natukenegi sirgelt olla. Paraku aga olid lauad umbe paksult naelu täis. Ja katsu siis reikat sirgelt ja otse panna, kui naelad ette tulevad. Näiteks nii..

 Ehk siis võite juba aimata, et kõige sirgemad meie laed ka ei tulnud. Eriti häirivaks jäi koht kahe toa vahel, aga mis seal ikka.

Igaljuhul, reikad laes, siis tuli sinna saada ka vill ja teistpidi reikad peale. Esimene katsetus oli köögis, kus me villa paigutusega natukene puusse panime.

Tubades olime natukene targemad, villa panek läks lihtsamalt ja kiiremalt ning tulemus jäi ka parem.

Siin on näha reikade risti asetust ka.

Välja nägi protsess siis nii: ronisime mõlemad lae alla, tõstsime reika üles, M lasi selle ühest otsast kinni, siis tuli lasi teisest otsast kinni, toppisime villa vahele ja panime kõikidest kohtadest kinni.

Edasi polnud muud, kui paneelide panek. Ehk siis lae katsime MDF paneelidega. Värvus on neil hele, peal on kergelt mingit puidu mustrit. Paneelide paigaldamine käis ka klambrite süsteemiga, sarnaselt voodrilauale. Tegeles sellega M, mina käisin ütlemas, kui kuskil midagi kõveralt läks :D Kommentaar: "Lõbus, täpselt nii lihtne nagu lootsin."

Mul paremat pilti ei olegi, aga põhimõttelisel on siis tulemus selline:

Puudu on wc ja vannitoa ripplaed.

Seinad valmis

Viimasest asjalikust (kui asjalikud nad küll üldse on) postitusest on möödas..palju. Õnneks on ka tehtud palju. Võtan täna siis ette seinad. Tuleb palju juttu ja pilte järjest, aga ma enam ei näe mõtet ka jupikaupa kirjutada.

Viimati jäi järg vist sinnamaani, et seinad olid osaliselt krohvitud ja kipsseinad püsti.

Mul jäi pooleli ühe seina krohvimine, mille M siis üle võttis. Teate, ma oleks olnud õnnelik, kui ta poleks seda teinud. Mitte et minu tehtud seinad nüüd jube ilusad ja sirged oleks, aga ikkagi!

Esiteks oli tegemist kõige kõverama seinaga meie korteris üldse.

Lainetus on üsna ilusti näha

Teiseks oli seal igasuguseid "vigureid" sees. Neist peamine on siin piltidel.

Selline ilus lohk, kuhu käsi sisse mahtus

"Vigur" peale seda, kui M oli oma töö teinud.. sest tema seda ära krohvida ei suutnud. Ja ilusat korhvimistööd ka natukene lähemalt näha.

Paremal minu töö, vasakul M-i. Erinevus on siiski märgatav.

Olen alati neid inimesi, kes oma kodu seinad valgeks värvivad, igavateks pidanud, sest maailmas on olemas niiiiiii palju ilusaid värvitoone! Miks ometi valida see kõige igavam?! Ja mis te arvate, mis värvi mina nüüd meie kodu seinad värvisin? Eks ikka valgeks! :D Iroonilne, kas pole. Aga tegelikult ükskõik kui palju ma ka ei pingutaks, ei suuda ma välja mõelda muud värvi, mis siia sobiks.

Ehk siis tulemus värvitult.

Toad: Esmalt kandsin peale kihi krunti, vaatasin ja mõtlesin, et vähe sai, äkki jääb liiga palju halli kumama. Kandsin peale teise kihi krunti. Siis kandsin peale esimese kihi värvi ja leidsin, et täpselt nii peabki asi jääma.

Meile just selline natukene kumav ja struktuurne tulemus meeldib VÄGA. 

Kui see "vigur" meil juba olemas oli, ega ma siis seda ära ei värvinud :)

Poolik, 2 kihti krunti

2 kihti krunti/ 2kihti krunti +1 kiht värvi

 Köök: Köögis me vana krohvi täielikult maha ei lõhkunud. Katrsime vist, et sein on liiga kõver ja me ei suuda seda enam sirgeks saada. Tegelikult on tegemist kõige sirgemalt laotud seinaga, mis oli vasjadel hoopiski kõveraks krohvitud (krohvikihi paksus vahemikus ~cm - mõni cm). Seina kattis mingisugune kahtlase olemusega värv, mille all oli veel mitu kihti erinevaid värve. Pealmine värv kobrutas mõnest kohast ja tundus imelikult libe. Seega proovis M seda relaka külge kinnitatud traatharjaga töödelda, aga palju kasu sellest ei olnud. Siis hakkasin mina seda pooleldi igavusest noaga torkima. Lõpptulemus, mis "MÕNE" kobrutava koha alt välja koorus oli selline.

Kole-kole-kole köögisein

Kahjuks pean ütlema, et ei aidanud 2 kihti krunti + 3 kihti värvi meid piisavalt. Seega köögi sein ei tulnud just mitte kõige ilusam. Samas aga kui mujal on sellist vana asja rohkem ja kööki ei jäänud nagu midagi erilist, siis las olla see laiguline sein meil see köögi "vana". (Pilt allpool)

Köögi kipsist seina sai värvi alla kihi nakkedispersiooni ja kihi hüdroilolatsiooni.

Ütleks, et värvimine ise oli töö, mida ma väga ootasin. Kui see kätte jõudis, siis ootasin väga, et see juba tehtud saaks. Üllatavalt raske oli. M pani samal ajal lage ja siis me pidime kuidagi "tööpinki" jagama, seega alati mul seda polnud. Redeli pealt ma värvida ei suutnud. Tooli pealt pidin aga nii palju ennast venitama ja upitama, et pärast olid selg-külg-kael valusad, mis ilmselgelt viis välja peavaluni. Suurt pinki oli aga jubedalt ebamuguav ringi tassida, eriti, kui pidi liikuma köögist tubadesse või vastupidi. Mis oli värvimise juures veel tüütu- teipimine. Teibi paigaldus ja maha võtmine.. lihtsalt tobedalt tüütu.

 Värvimine tehtud, jõudis järg seinte alumise poole kätte. Reikad seina (umbes pooled olid tegeikult juba ammu varem paika pandud.), voodrilaud peale. Protsess nägi sii välja nii: M lõikas lauad õigesse mõõtu. Mina sobitasin lauad omavahel punni-soonega paika, lisasin klambrid ja kruvisin kinni. Iseenesest oleks võinud see olla täitsa ühe päeva töö, aga kogu selle kummardamise ja kükitamisega keeldusid minu põlved viimaks koostööst ning paistetasid mõnusalt üles. Fun. Seega jäi mul järgmisesse päeva veel väike osakene köögist teha. Muidu väga lihtne ja mõnus tööke, aga mis tegi asja keerulisemaks, oli kõver põrand. Selleks, et laud ilusti sirgelt seina saada pidi: punni-soone kokku panema nii, et laud on põrandast paar cm kõrgemal; siis tuli laud tugevalt vastu reikasid suruda; seejärel lauda ikka veel tugevalt vastu reikasid surudes see haamriga vastu põrandat lüüa. Raske seletada, aga sisuliselt surusin ühe põlve ja ühe varbaga lauda vastu reikasid pidevalt. Eks see ka andis paistetusele oma osa. Et mõni laud ei tahtnud ka vastu põrandat surutult paka jääda, pidi seda veel kruvide laskmisel ka paigal hoidma. Klambrid ma muideks panin mingile osale laudadele ette paika ära, et töö kiiremalt ja lihtsamalt läheks. Igaljuhul üritasin ma siis samala ajal suruda ja kükitada-kummardada-kruvisid kinni lasta. Sain hakkama küll! :D

Tulemus:

Köögi sein. Siin on näha ka värvimise tulemust (tegelikult nii tugevalt see vana värv ikka ei kuma)

Tuba

 Tellistest seinte töötlemisest olen ma ka midagi rääkinud. Katsetasime siis vahepeal seda ka, et kuidas jääb. Minu meelest jääb täitsa ilus. Valge segu koosneb siis.. ma ei teagi millest :D Lubimört on üks koostisosa, teine on vist lihtsalt mingi krohvisegu? Eks ma uurin ja ütlen, kui kunagi ülejäänud seinad ka tehtud saavad. Siis räägin ka töötehnikast, hetkel ei hakka enam seda postitust oluliselt venitama.

Katsetuse tulemus on siin:

Selliseks valgeks teeme telliste vuugid. Tellised ise tuleb veel Sauna Supi'ga üle võõbata, et nad nii tuhmid ei jääks.

Puidust osa töötlesime veel üle seinavahaga, mis peaks: rohkem esile tooma puidu tekstuuri, kaitsema puitu, andma kerge läike, muutma puidu lihtsamini puhastatavaks (sh niiskusele vastupidavamaks). Tegemist on valge tarretisetaolise ollusega, mida andis täitsa edukalt pintsliga peale kanda. Kuigi see paksemas kihis on valge, siis tegelikult annab läbipaistva kihi. Neid on ka toonivaid muidugi, aga meie toonida ei soovinud.

Paks kiht on valge

Õhuke kiht on ka natukene valkjas, aga pigem pärmutter ja läikiv. 

Potsiku sisu. Läbi segades nagu puruks segatud tarretis :D

Näete, varbaga ikka surun lauda vastu reikat veel. Kes hästi pingutab, näeb minu pea kõrgusel oleva reika peal ka klambrit, millest kruvi läbi lastakse.

Ja kui teid huvitab, et miks mul ometi KRUVID suhu topitud on, siis NII OLI MUGAVAM. Nad olid mul kohe olemas- üks trelli otsas valmis, 2 suus. Ei pidanud lauda surudes-kummardades-kükitades kuskilt enam kruvisid otsima.

Suitsusaun

Tere jälle. Ma ei hakkagi enam pikalt vabandama, kuidas mul kohe üldse aega pole olnud. Ja ka ei hakka ma täna rääkima ehituslikest teemadest. Homme ehk. Aga, tänane lugu on hoopiski elust uues kodus.

Eile oli viimaks see õnnis päev, kui me kõik oma asjad kokku pakkisime ja KOJU vedasime (loe M vedas). Kuna me polnud ammu kütnud, siis oli siin jälle suht rõske ja jahe. M siis lubas ilusti päeval kütta, mis aga juhtus, oli see, et ta tegi siin mingit suitsusauna. Vabanduseks tõi vaid, et "no lihtsalt ei tõmmanud". Õnneks olid toad peale tuulutamist õhtul siiski soojad ja ma väga palju ei kurtnud. Paraku oli hommikul olukord siiski jahe ning mina palusin päeval jälle kütta, seekord ilma suitsusaunata. Mis te arvate, mis juhtus? Kui eile aitas veel vana hea põletan-ajalehte-korstnajalas nipp, siis täna ei aidanud seegi. Tulen mina koju, veel hullem suitsukas kui eile ja tuba ebameeldivalt jahe. Hea küll, otsustasin siis, et no krt millegagi mehed ikka hakkama ei saa (neid tarkpeasid oli täna siin lausa kaks!), tuleb ikka ise teha.

Esimene probleem: tikk ei lähe põlema. Ausõna, ma olen oma elus ikka tikke põletanud, aga ei tahtnud see mitte täna põlema minna. Ja kui lõpuks läks, siis paberit ma sellega ikka põlema ei saanud.

Teine probleem: järgmine tikk murdus. Jah, ma läksin lõpuks nii närvi, et lõin tiku puruks.

Kolmanda tiku sain ka ükskord põlema, sain isegi paberi põlema.

Kolmas probleem: suitsu hakkas sisse ajama.

Neljas probleem: mul polnud aega, et viis minutit tikku põlema lüüa ja siis loota, et ma ehk saan paberile tule otsa. Seega pistsin ajalehe otsapidi pliidi alla, sain tule külge ja siis jooksin põleva lehega korstnajala poole. (mitte, et poole elamist puidust oleks või miskit..)

Viies probleem: isegi paber ei põlenud isegi mitte korstnajalas!! Appi.

Tuba oli külm, tuba oli suitsu täis ja vajas tuulutamist. Mis mul muud üle jäi, kui aga uuesti pliidi ja korstna vahet joosta ja küll ühest, küll teisest edasi sossutada. Kui ma juba niikuinii siin suitsu sees pean istuma, olgu siis vähemalt ükskord soe! Tulemus- tuli põleb. Mina istun köögi põrandal, kuna mingil kombel on see ainus koht, kust suits on välja läinud, toad on veel mõnusalt hallikad. Ainsa valgustuse tõstis M enne tööle minekut mulle veel spetsiaalselt tuppa ümber, seega istun ma pimedas ja külmas köögis ja kirjutan seda jutukest. 

Õppetund, Kui ikka kaks päeva ei õnnestu tuld teha, siis vist oleks mõistlik paremaid ilmasid oodata. JA kui tikud ega paber ei taha ega taha põlema minna, siis noh.. võiks ka vihjest aru saada.

Kui meie valged seinad ja laed suitsust kohe ära ei tahma ja kui puit ja mööbel järgmised viis aastat suitsusauna moodi ei lõhna, siis on lõppkokkuvõttes kõik hästi.

Oleme veel elus

Teate, ma tunnen ennast nii kohutavalt. Pesurestil "kuivavasid" samad riided juba üle nädala, pesukorvile mahtus vaevalt kaan peale, prügikastil oli juba vähemalt viies kuhi peal. Kassi poolt ümber aetud lillepotist pärit mulla, mille ma voodist avastasin, pühkisin tuima näoga lihtsalt otse põrandale maha. Seega andke mulle andeks, et ma üldse kirjutanud ei ole.

Täna sain ma M-i poolt "vaba õhtu" ja nüüdseks on siiski enamus segadusest koristatud.

Muidu oleme me siiani tööd rabanud nagu segased. Ma isegi ei tea kui palju päevi järjest. Iga hommik sõitsime ehitama, iga õhtu/öö sõitsime linna tagasi, pessu-magama. Ja kordus. Pühapäeval tegime natukene lühema päeva, kuski 7-8 ajal lõpetasime. Eile läksin mina hommikul tööle, M ehitama. Mina tulin töölt, ehitasime koos. Mingi hetk tulime koju, magasime, mina tegin süüa, M läks ööseks tööle ja mina ehitama. Nii tore on!  Tegelikult oleksin ma pidanud täna õhtul ka minema, aga nagu ma juba mainisin, siis oli ka linnas palju teha. Jah, me oleme mõlemad füüsiliselt küllaltki läbi omadega, aga mis veelgi hullem- emotsionaalselt väsinud.

Aga mis ma siin ikka kurdan, et mul raske on, M teeb veel see nädal öiseid vahetusi, mis tähendab, et tema magab vaid loetud tunnid ööpäevas. 

Kogu rabelemine on tegelikult ennast täitsa ära tasunud ja tehtud on palju. Kuna kogu pildimaterjal on jätkuvalt M-i telefonis, mis on jätkuvalt temaga tööl kaasas, siis pole mul mõtet neist asjadest praegu rääkida. Ega ma tegelikult ei viitsi ka hetkel. Meie viimane ajapikendus on 17. august, seega suure tõenäosusega ei tule ka sellel nädalal palju uusi postitusi. Kuigi, kunagi ei tea, nüüd hakkavad meil rohkem need ootamisega tööd pihta.

Mis võtab aega..

Kui ma juba kirjutama hakkasin, siis kirjutan kohe natukene veel.

Me oleme saanud ajapikendust üürilepinguga 10 päeva, aga sellest on ikka veel vähe. 

Selgus, et meie vannitoa põrand tuleb üle valada. Mis võtab aega. Siis peab see kuivama. Mis võtab aega. Siis alles saab põranda plaatimiseks ette valmistada. Mis võtab aega. Siis saab lõpuks ehk põrandat plaatima hakata. Mis võtab aega. Siis peab ootama, et plaaditud põranda peal ringi tatsama võiks hakata, Mis võtab aega. Siis saab seintel viimase ringi ära plaatida (kõige alumine ring). Mis võtab aega. Siis peab jälle natukene ootama. Mis võtab aega. Siis saab vuuke tegema hakata. Mis võtab aega. Ja kõige kurvem on see, et valamist ei saa kohe teha, sest meil pole jälle inimest, kes seda teeks. Ja siis me alustamegi kohe ootamisega. Oehh. 

Vähemalt on meil kogu selle ootamise ajal ju ometi aega lakke reikad, vill, paber, paneelid ära panna, eksole. Ja siis on aega voodrilauad seina panna, eksole. Ja siis on aega krohvitud seinad ära värvida, eksole. Ja siis on aega kõik tühjaks tassida ja ära koristada, eksole. Ja siis on aega põrand viimast korda ära lihvida ja ära õlitada, eksole. Ja siis on meil ju viimaks ometigi hirmus palju aega oodata, kuni täiesti tühjad ja lagedad põrandad õlitamisest kuivavad, EKSOLE. Kindlasti on meil selleks aega..

Tegelikult ei ole enam üldse nii hirmus palju teha. Nii mõnegi asja saab päevaga tehtud. Aga meil on näiteks reikasid vaja juurde tuua. Ja näiteks on praegu M tööl ja mina üksi midagi erilist teha ei saa. Ja siis kui temal vabad päevad tulevad, lähen mina tööle. Nii see käib. 

Lisaks on meil vaja kolima hakata, mis tahab aega, Ja meil on vaja kolimisel ASJAD kuhugi pigutada, aga uude korterisse me neid ju sisse viia ei saa, kui me peame kõik põrandad puhtaks tegema. Siis ootab meil oma järge veel diivan, millele me pole üleüldse lattu järelegi länud. Loodame, et nad hoiavad seda natuke aega veel :D

Me oleme nii-nii lähedal, aga seda rohkem tundub meile endale, et me oleme nii-nii kaugel. Täpselt selline peaaegu käeulatuses, sõmeotstega juba puutud, aga päriselt kätte ei saa. 

Külalised vol. 2 ja kuidas me KINDLASTI MITTE ise plaatima ei hakka

Meil oli siin vahepeal suur paanika, et mis saab meie vannitoast. Ise plaatida ei oska, kedagi usaldusväärset plaatima kutsuda ka ei osanud, hingehinda maksta ei soovinud. Lahedus oli siis selline, et appi tuli minu teine vend, sest noh, mis see 260 ja+ kilomeetrit ikka ära pole siis.. Pakkis pere ja töövahendid autosse ja kohal nad olidki :) 

Minul jääb üle ainult tändada, et mul on nii armas ja abivalmis pere. Ilma minu vendade nõu ja jõuta oleksime me kindlasti üsna hädas. 

Kuidas me vannitoa ära kipsitasime, olen ma juba rääkinud. Sellele tegevusele järgnes nurkade katmine mastiksi ja kangaga ning ülejäänud seinapindade katmine mastiksiga. Kokkuvõtlikult öeldes, unetu öö. Ega me muidugi ei teadnud ka päris täpselt, kuidas mastiksiga töötamine käib. Mina sain peale loetud sõnadest aru, et peab olema ettevaatlik ja hoolikas. Ei tohi liiga paksu kihti panna, kuna kõik ebatasasused häirivad plaatimisel. Eks ma siis olin hoolikas ja kandsingi imeõhukesi kihte nurkadesse. Mingil "imelikul" põhjusel ei tahtnud muidugi kangas sinna kinni jääda. Eksole.. Tegelikult saime me peale paari nurka ikka õige tunnetuse kätte ja ülejäänud töö sai vähekene paremini tehtud. Mis kehvasti läksid, need tegin järgmisel päeval korralikult üle. Samamoodi silusin ja parandasin järgmisel päeval veel voldikesi ja mulle, mis kangale jäänud olid.

Seega, natukene harjutamist ja jälle uue materjali kasutamine selge :)

Siis tuli esmaspäev (eelmine esmaspäev, mitte tänane päev :) ), kui meil hakkas "plaatimiskoolitus". Reaalsus oli see, et minu vend ja M hakkasid plaatima, mina ja vennanaine läksime esmalt süüa ostma ja siis Lõunakasse šoppama. :D

Poole päevaga jõuti ühest seinast natukene alla poole tehtud. Otseloomulikult peab alati midagi juhtuma/puudu olema vms. Meil olid puudu liistud, mida akende ümber panna, seega kihutas M linna neid ostma. Siis selgus mingi hetk, et plaadid olid vist natukene kehvasti läinud (ma isegi päris täpselt ei tea, olin sellel hetkel toidujahil), igastahes kiskusid nad vahepeal kõik plaadid maha ja hakkasid uuesti algusest pihta.

Mingi päev siis läks M hommikul plaatima ja mina tööle. Selleks ajaks, kui mina koju jõudsin, oli teamal peaaegu POOL seintest plaaditud. Ja siis veel järgmise (? mul on päevad nii segamini) päevaga sai ta kõik tehtud. Ehk siis milleni ma jõuda tahtsin, on see, et plaatimine ei osutunud üldsegi nii kohutavaks ja raskeks tegevuseks ja M tegi selle ära mõne päevaga! :) 

Ma olen ikka veel kade ja seintest pilte ei näita. Tulemus ise on huvitav. Ma ei oska veel päris ära otsustada, kas see mulle meeldib või ei. Ühest küljest on tegu väga mõnusa värske ja värvika tooniga, teisest küljest ei lähe see meie ülejäänud toonidega üldse kokku. Erinevus muust on lihtsalt niivõrd suur. Aga ehk ongi see just hea..? 

Klaver leidis uue kodu :)

Täpselt nii nagu pealkiri ütleb. Meie saime õnnelikuks, klaver sai õnnelikuks ja uus omanik sai õnnelikuks. Kes sai ruumi juurde, kes sai omale hea kodu, kes sai omale ühe unistuse täitumise :)

Vastu saime meie veel mingit sorti liha, mis ootab hetkel sügavkülmas paremaid ideid ja veini, mida me ka ikka veel ei ole jõudnud avada. Aga Gruusia veinid pidavat head olema, olen nii kuulnud.

Jagan ka oma (väga lillevaeseid) lillepeenraid. Enesekaitseks on mul öelda, et enne oli mõlema peenra koha peal kole prügihunnik. Ja osad lilled on toodud Muhust ja osad Saaremaalt! :)

Nurmenukud on näiteks puhas Saaremaa kraam

Iirised on mingi iidvana pärand Muhust :)

Ainsad konkreetselt Tartust ostetud lilled, ühtlasi ka ainsad, mis juba kevadest saati õitsevad..

Veel üheks vahepalaks näitan ma videot, mis on absoluutselt ilma igasuguse kvaliteedita, sest mu kaamera otsustas mingil põhjusel koostööst keelduda. Ja mis sisaldab mu hullu kassi ning poolpaljast meest, kes ka vahepeal kaadrisse tahtis ronida. Aga põhirõhk siiski sellele väikesele hullukesele. Video on tehtud meie tillukeses linnakorteris, kujutage siis ette, mis mürglit ta teeb, kui suurema ruumi saab. Ahjaa, ja kuigi ma piltidega oskan igasugu asju teha, siis videot ma küll praegu õiget pidi keerata ei oska. Keerake siis ise kael kõveraks ;)